02.07.2019

Beškina: kõigil elanikel peab olema tagatud turvaline sõit

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiu valdkonda kureeriva abilinnapea Betina Beškina sõnul seisab linn selle eest, et kõigil elanikel oleks tagatud turvaline sõit linna pakutavates transporditeenustes.

„Sõltumata transporditeenuse liigist, peab olema tagatud eeskätt sõitjate ohutus. Seda enam, kui tegemist on puuetega inimestega, tuleb järgida kõiki nõudeid ja eeskirju. Seetõttu taunime kõiki neid juhtumeid ja olukordi, kus abivajajal ei tagata sotsiaaltranspordis ohutu ja turvaline sõit sihtpunkti,“ märkis Beškina, viidates täna ajalehes Postimees kirjeldatud juhtumile. 

Ühtlasi toonitab abilinnapea, et ka linna ja Termaki Autopargi ASi vahel sõlmitud lepingus on vastav punkt, mis kohustab vedajat klienti ja abivahendit turvaliselt vedama ehk turvavööga kinnitama nii abivahendit kui ka inimest.

Ühe kõige kiirema ja lihtsama võimalusena pakub abilinnapea välja sotsiaaltransporditeenuse osutajale varustada sõidukid praktilise meelespeaga sarnaselt ühistranspordis olevatega, mis oleksid vajalikud nii sõidukijuhi kui sõitjate seisukohalt. „Nii ei saa bussijuht tuua ettekäändeks unustamist või mugavust,“ möönis Beškina. 

„Samas otsib linn täiendavaid ressursse sotsiaaltransporditeenust osutavale Termaki Autopargi AS-le liiniveo bussijuhtide palgatõusuks,“ sõnas Beškina. „Termaki Autopargi AS on tõstnud viimastel aastatel teenuse hinda – 2017. aastal 5%, 2018. aastal 7% ja tänavu 5%, põhjendades seda bussijuhtide palkade tõstmise vajadusega ning saatjateenuse korraldamisega seoses ohutuse ja turvalisuse tagamisega.“

 Alates juulist kehtivad Tallinnas ka puudega isikutele osutatava sotsiaaltransporditeenuse kasutamise uued määrad. Nii läks paljudele raske ja sügava puudega inimestele, kes tervise tõttu ei saa sõita liinibussi või trammiga, arsti juurde ja teistesse neile vajalikesse kohtadesse sõitmine natukene soodsamaks, sest linn võimaldab neile alates juulist rohkem tasuta ja soodushinnaga sõite. Näiteks suurendati juhuveoteenuse mahtu, et seda saaksid kasutada ka need abivajajad, kes määrusest tulenevalt taksoveoteenust kasutada ei saa. Alates 1. juulist on juhuveoteenuse kasutajal 6 tasuta sõidule lisaks võimalik ühes kalendrikuus kasutada neli ja poolaastas kokku 24 osaliselt tasulist sõitu, kus inimene ise maksab iga sõidu eest kaks eurot.

Kui puudega inimene kasutab juhuveoteenust sõiduks Tallinnast välja mujale Eestisse, siis saab ta kaks korda poolaastas teha seda tingimustel, kus põhiosa sõidutasust maksab linn ja ta ise tasub 13 senti kilomeetri eest. Kui inimene tahab sõita Tallinnast välja ja tulla sealt ka tagasi, siis saab ta soodustingimustel teha poolaastas ühe edasi-tagasi sõidu.

Muudatused on ka taksoga sõitmisel. Nüüdsest on taksoveoteenuse kasutamisel linnaeelarve vahenditest tasutav maksumus 190 eurot kuus, mille eest saab raske või sügava puudega inimene ühe kalendrikuu jooksul sõita. Seejuures tuleb inimesel endal iga sõidu eest maksta veerand tegelikust maksumusest. Inimese jaoks ei ole enam rahaliselt vahet, kas tellida ratastooliga vedamiseks kohandatud või kohandama sõiduk, sest maksta tuleb tal mõlemal juhul ühepalju. Kui varem käis taksosõidu eest tasu arvestamine aja ja taksomeetri järgi, siis edaspidi tehakse seda ainult taksomeetri näidu alusel.

Selle aasta linnaeelarves on sotsiaaltransporditeenusele ette nähtud 1 529 420 eurot.