07.10.2021

Beškina: riiklik toimetuleku piirmäär on ajale jalgu jäänud

Tallinna abilinnapea Betina Beškina saatis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole kirja murega haavatavama ühiskonnagrupi toimetuleku pärast elektrihinna hüppelise kasvu foonil ning teeb ettepaneku analüüsida ja kaaluda toimetulekupiiri määra asjakohasust, et see kataks raskustesse sattunud inimeste vajadusi.

„Teatavasti on elektrihind hüppeliselt kasvanud, mis mõjutab kõiki eluvaldkondi ja kogu elanikkonda, kuid eriti valusalt puudutab see toimetulekuraskustes või selle piirimail olevaid inimesi ja nende igapäevast toimetulekut,“ märkis Beškina. „Raskustesse võib eri põhjustel sattuda igaüks ning kõik väärivad inimväärset elamist, kuid eeskätt tuleb tagada adekvaatne toimetulek lastega peredele. Vaesusel võib olla pöördumatu mõju lastele, kelle sotsiaalset suhtlust, arengut ja vaimset tervist ning ka edaspidist elus hakkamasaamist jääb mõjutama peredes olev toimetuleku kitsikus veel aastateks.“

Riigi esindajad on öelnud, et inimesele peab appi tulema kohalik omavalitsus, kes tagab võimaluse hätta sattunud inimestel toetust saada. Viimastel päevadel on riigi tasandil olnud juttu ka uue toetusmeetme kujundamisest CO2 rahastusest, mis toetaks laiemat sihtgruppi, kui vaid toimetulekutoetuse saajad. „Selline samm oleks vajalik ja tervitatav, kuid soovime rõhutada, et adekvaatse toimetulekupiiri tagamine on ka niisugusel juhul jätkuvalt vajalik,“ märkis Beškina.

Tallinn maksab oma toimetulekuraskustesse sattunud elanikele nii toimetulekutoetust kui ka sissetulekust sõltuvat toetust. Näiteks 2021. aasta esimeses pooles rahuldati sissetulekust sõltuvaid toetusi eri otstarveteks ligi 460 000 euro ulatuses 4820-le inimesele. Sel perioodil rahuldati Tallinnas 8111 toimetulekutoetuse taotlust, mida taotles 1944 peret ja kokku maksti toetust ligi 2,5 miljoni euro ulatuses. Erinevalt Eesti üldisest trendist on Tallinnas toimetulekutoetuse saajate ja rahuldatud taotluste arv ning välja makstud toetussumma võrreldes 2020. aasta I poolaastaga kasvanud.

Ka juhtis abilinnapea tähelepanu, et toimetulekutoetuse saajad ei moodusta homogeenset inimgruppi ning abivajajaks võib halbade asjaolude kokkulangemisel kujuneda pea igaüks. „Toetuse saajad moodustavad läbilõike ühiskonnast: nende hulgas on kõige enam töötu pereliikmega peresid, seejärel lastega peresid, sh suuremas osas just üksikvanemaga peresid, ning peresid, kelle mõnel liikmel on vähenenud või puuduv töövõime ja pensionäriga peresid,“ nentis Beškina.

Tallinna linn on valmis oma kohustust täitma ja oma inimesi igakülgselt aitama. Selleks, et pakkuda linlastele asjakohast abi, on linn analüüsimas toimetulekutoetuse raames kompenseeritavate eluasemekulude piirmäärasid. Eluasemekulude kompenseerimisel arvestatakse 11 erinevat eluasemekulu komponenti, mistõttu on kohalikul omavalitsusel vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele võimalus ja ka kohustus kehtestada toimetulekutoetuse raames eluasemekuludele sellised piirmäärad, mis tagavad inimväärse äraelamise. „Siinkohal juhime aga tähelepanu, et isegi kui kohalik omavalitsus on oma ülesande täitnud – viinud vastavusse ja kehtestanud täpsustatud piirmäärad erinevatele eluasemega seotud kuluartiklitele, jääb abivajajal ka pärast eluasemekulude katmist toimetulekupiiriks üsna tagasihoidlik summa,“ selgitab abilinnapea Beškina oma pöördumises.

Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves ja hetkel on see pere ainsale või esimesele liikmele 150 eurot, igale järgnevale täisealisele pereliikmele sellest 80% ehk 120 eurot ja alaealisele lapsele 120% ehk 180 eurot. Viimati muudeti toimetulekupiiri 2019. aastal.

Seetõttu rõhutab abilinnapea, et riik peaks üldise elukalliduse ning hetkel aktuaalse elektrienergia hinna tõusu valguses samuti kaaluma toimetulekupiiri analüüsimist ja tõstmist, kuivõrd praegu kehtivast toimetulekupiirist ehk 150 eurost peab piisama nii ravimite, toidu, majapidamistarvete, riiete, sideteenuste jm esmatarbekaupade eest tasumiseks. „Ilmselgelt mõjutab kallinenud elektrihind enamikku neist kuluartiklitest, mistõttu muutub inimese toimetulek veelgi raskemaks, mida peaks ka riik asjakohase toimetulekupiiri analüüsimisel ja kehtestamisel silmas pidama,“ sõnas Beškina. 

Kui toetuda Statistikaameti andmetele, maksab minimaalne toidukorv 104,9 eurot kuus. Seda aluseks võttes jääks toimetulekupiirist teiste igapäevaste kulutuste tegemiseks üle 45,1 eurot kuus ehk see on summa, millest peaks inimesel piisama muuhulgas transpordikuludeks, majapidamiskaupade, riiete ja ravimite ostmiseks, telekommunikatsiooniteenuste tasumiseks jne.

„Usun, et ei ole vaja pikemat arutelu selle üle, kas või kuidas tagada 105 euroga kuus mitmekesine ja tervislik toit ja 45 euroga kõik eluks vajalik, v.a. eluase. Ent paraku peab selle reaalsusega igapäevaselt hakkama saama meie ühiskonna kõige haavatavam osa, kellest paljud on ka vähese toimetulekuoskusega,“ juhtis abilinnapea tähelepanu olukorra tõsidusele. 

Uudise rubriigid: