11.11.2021

Eesti Kaitseliit 103

Eesti Kaitseliit asutati 11. novembril 2018, taasasutati 17. novembril 1990. Kaitseliidu eesmärk on Eesti iseseisvuse kaitse.

Kodutütar ja noorkotkas.jpgKaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu – organisatsiooni esialgne nimetus - juhatuse esimeheks.

Admiral Johan Pitka oli üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe korraldamisel Vabadussõjas. Ta oli Kaitseliidu, soomusrongide, soomusautode, piirivalve ja Eesti merejõudude loojaks – tegevus, mille eest ta pälvis austava nimetuse "soomusrongide isa" ja "Vabadussõja hing". 1918. aasta detsembris määrati ta Eesti merejõudude juhatajaks, kellena ta tegutses kuni Vabadussõja võiduka lõpuni, kaotamata seejuures ühtegi laeva. Teise maailmasõja ajal, kui nõukogude väed taas Eestisse tungisid, võitles Pitka 22. novembril 1944 Kõue vallas punastega, mille käigus ta rängalt haavati. Tema perekonna lugu räägib, et mitte elusalt punaste kätte langeda, hammustas Pitka surmasüsti. Johan Pitka haua- ja matmiskoht jäävad aga edasiselt tuvastamatuks: Vabadussõja kangelase ja Eesti vabadusvõitleja kuulsusega Pitka avaliku matmise arvatavasti punavõimud keelasid. Võimalik, et tema laip visati lihtsalt merre.Admiral Johan Pitka.jpg

Enne Teist maailmasõda olid Kaitseliidu malevad järgmised: Kaitseliidu Tallinna malev, Kaitseliidu Harju malev,  Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Saaremaa malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Kaitseliidu Sakalamaa malev, Kaitseliidu Järva malev,  Kaitseliidu Viru malev, Kaitseliidu Narva malev,  Kaitseliidu Tartu malev, Kaitseliidu Tartumaa malev, Kaitseliidu Valgamaa malev, Kaitseliidu Võrumaa malev, Kaitseliidu Petserimaa malev, Merekaitseliit.

Kaitseliit likvideeriti 27. juunil 1940 president Konstantin Pätsi seadlusega.[8] Paljud liikmed langesid repressioonide ohvriks või alustasid peagi iseseisvat vastupanu okupatsioonile. Vastupanuliikumisest kasvas välja metsavendlus.

Taasasutatud Kaitseliidu peaorgan on peastaap. Allorganisatsioonid on Tallinna malev, Harju malev, Rapla malev, Alutaguse malev, Viru malev, Jõgeva malev,  Järva malev, Pärnumaa malev, Lääne malev,  Lääne maleva Hiiumaa malevkond, Saaremaa malev, Tartu malev, Sakala male, Valgamaa malev, Võrumaa malev, Põlva malev

Alates 2019 aastast on Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, Eesti sõjaväelane, auastmelt brigaadikindral. Riho Ühtegi eestvedamisel taastati Kaitseliidu Tartumaa malev.

Kaitseliidu tegevust toetavad ja järelkasvu valmistavad ette nais- ja noorteorganisatsioonid: Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred.

Kaitseliit arendab nii riigikaitse-, sisekaitse- ja päästealast kui ka seltskondlikku tegevust. Enamus tegevusest ja üritustest toimub nädalavahetustel või muul töövälisel ajal. Tegevus on üldjuhul territoriaalse suunitlusega.