20.02.2015

Eesti Vabariigi 97. aastapäeva aktus Reaali Poisi juures

Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium ja Jakob Westholmi Gümnaasium tähistasid Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva traditsiooniliselt piduliku aktusega Reaali Poisi juures.

Kõnedega astusid üles linnapea Edgar Savisaar ning Jakob Westholmi Gümnaasiumi direktor Rando Kuustik. Koolipoisid asetasid mälestusmärgi jalamile pärjad.

Linnapea Edgar Savisaar pöördus koolinoorte ja õpetajate poole järgmiste sõnadega.

Head koolinoored! Head  õpetajad!

Meie, eestlased, oleme sajandeid elanud võõrvõimudevalitsemise all.  Rahvastikuteadlased ning poliitikud on pidanud seda paratamatuseks. Väikesearvulisel rahval, nagu meie, polevat ressurssi luua ja hallata oma riiki. Ikka pidavat suuremad „vennad” aitama, õpetama ja anastama. Ometi on eestlaste seas ka kõige karmimate võõrvõimude ajal püsinud lootus ja vabaduspüüe. Et „ükskord löövad pirrud lausa kahel otsal lõkendama”.

Eesti Vabadussõja alates julgesid vaid vähesed uskuda, et tilluke Eesti suudab edukalt võidelda hiiglasliku Nõukogude Venemaa vastu. Suur hulk mehi hoidis seetõttu mobilsatsioonist kõrvale. Esialgu söandasid edusse uskuda vaid elukogemusteta idealistlikud koolipoisid. Samuti tsaariarmees teeninud eestlastest kaadriohvitserid, kes  teadsid, kui tüdinud olid lihtsad vene soldatid sõdimisest.

Käputäis eesti  koolipoisse ja ohvitsere olidki need, kes 1919. aasta jaanuaris lõid bolśevikud Tallinna külje alt põgenema. Nemad vallandasid rahvusliku eneseusu tõusu ning innu võidelda vaba Eesti eest. Seda võib pidada lausa imeks, et suudeti võita niihästi Vene bolśevikke kui saksa Rauddiviisi ning balti-saksa Landesveeri  sõdalasi.

Jaan Poska, kes juhtis Tartu rahurääkimisi, kinnitas Vene Föderatsiooni delegatsioonile, et eestlastel pole midagi vene rahva vastu. Eestlased on rahvana täiskasvanuks saanud ning soovivad vabaneda võõrast eestkostest.

Eesti  iseseisvuse eest on  makstud kallist vere hinda. 29. novembril 1918. aastal alanud ja 431 päeva kestnud Vabadussõjas langes, suri haavadesse või haigustesse Eesti poolel ligikaudu 5000 ja sai haavata 13 000 meest ja naist. Nende seas olid ka Tallinna Reaalkooli 2 õpetajat ning 6 õpilast. Nende mälestusmärgi jalamile täna pärga asetades me austame ka teisi  Vabadussõja kangelasi, olgu nad õpilased või õpetajad, sõjaväelased või tsiviilisikud. Neile kuulub meie tänu ja tunnustus. Ilma nendeta poleks toimunud ka Eesti teist iseseisvumist 1991. aastal.

Mälestus Vabadussõja  ning kommunismiaja märtritest innustas „laulva revolutsiooni” aastatel ka neid noori, kes ei olnud ise elanudki iseseisvas Eesti riigis.

Me peame nägema veel palju vaeva, et taastatud Eesti Vabariik saaks õitsvaks ja õiglaseks, nagu me unistasime „laulva revolutsiooni” päevil. Ent me ei tohi unustada, et meie riiklik iseseisvus pole niisama enesestmõistetav nagu õhk, maa ja vesi meie ümber.

Me peame oma riiki hoidma ja kaitsma. Vanem põlvkond tõstab lootusrikkalt pilgud tänastele noortele, kes te asute peatselt juhtima ja arendama meie riiki. Palju indu ja edu teile selleks! Palju õnne Eesti Vabariigi 97. aastapäeva ja Tartu rahu 95. aastapäeva puhul!

IMG_3052 Linnapea kõne Reaali poisi juures EV 97.jpg IMG_3079 (Medium).JPG

 IMG_3067 (Medium).JPG IMG_3088 (Medium).JPG 

Õppursõdurite monument Tallinnas ehk Reaali Poiss on Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk. See on 1927. aastal avatud ja 1948. aastal Nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud monumendi koopia.

 

 

Uudise rubriigid: