04.06.2021

Eesti lipp 137 aastane

4. juuni on lipupäev ning vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad sel päeval lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Eesti lipp.jpgSini-must-valge lipp oli esialgselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Lipu õmblemise idee algataja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Mälestuste kohaselt osteti lipuriie Põltsamaalt ning Paula Hermann, Emilie Beermann ja Miina Härma õmblesid selle Põltsamaal valmis. Emilie vend Christoph Beermann tegi lipule varre ja viis lipu siis Tartusse.

Sini-must-valge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. aastal. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima.

Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: «Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!» Peale pühitsemist peideti lipp aga ära oma aega ootama.

Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti vabariigi riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse.

Heitlikel okupatsiooni-aastatel õnnestus esimene riigilipp ära peita. Esimese sinimustvalge rahvuslipu asukohta teadsid vähesed. Lõpuks jõudis lipp Eesti Rahva Muuseumisse, kus see asub ERM-i lipusaalis ja on kõigile nähtav. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜS-i üldkoosoleku loal ning seltsile väga olulistel tähtpäevadel.

Sini - must - valge said jälle eesti rahvusvärvideks 1988. aasta 23. juunil. ,,Jälle” seepärast, et värvikolmiku ajalugu Eestimaal on pikk. Selline värviühendus tekkis septembris 1881.aastal. Üliõpilased võtsid siis sinise, musta ja valge oma värvideks. Hiljem vaieldi palju lipu värvide üle, kuid need jäid ikka rahvusvärvideks.

Millest need värvid kõnelevad? Aegade jooksul on neil olnud mitmeid tähendusi. Sinine tähendab selget taevast ja kindlat usku tulevikku. Must märgib mulda, seda põlist inimese toitjat. Mõned mõistavad musta all ka eestlaste musta kuube. Mõned pidasid musta värvi kunagise raske orjatöö märgiks. Valge on puhtuse ja lootuse värv. Valgetüvelised on ka Eestimaa kased. Seega Eesti rahvusvärvid ütlevad: elada selge taeva all oma kodumullal ja hoida oma sünnimaa puhta ning kaunina.

Eesti lipp - Merit Männiste ja Endla Lasteaia lapsed

Eesti lipp – Gerli Padar & The Sun