12.06.2019

BNS: Eesti on digiarengu poolest Euroopa Liidus kaheksandal kohal

Indeksiga mõõdetakse Euroopa üldist digivõimekust ja EL-i riikide edusamme digitaalse konkurentsivõime suurendamisel, teatas Komisjon.

Kõigist mõõdetud kategooriatest on Eesti Euroopas liidripositsioonil e-tervise vallas. Digitaalsete avalike teenuste poolest on Eesti EL-is teisel kohal. Tulemused paranesid peamiselt inimkapitali osas, kus ollakse kõvasti EL-i keskmisest ees. Eelmistel aastatel on Eesti tulemused digitehnoloogia integreerimisel olnud suhteliselt kesised, kuid 2019. aasta DESI näitab selles kategoorias tulemuste paranemist.

Internetiteenuste kasutamise tase on Eestis jätkuvalt kõrge ning 2019. aasta tulemused on enamikus kategooriates üldiselt head. Ka ülejäänud kategooriates on tulemused märgatavalt paranenud. Eesti majanduse peamine väljakutse on endiselt ettevõtluse digitaliseerimine. Eesti ettevõtted ei kasuta digitehnoloogia pakutavaid võimalusi ikka veel täiel määral. EL-i keskmisele jääb Eesti alla ka püsivõrgu lairibaühenduse kättesaadavuse ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu poolest.

"Kui hakkasime 2014. aasta lõpus koostama digitaalse ühtse turu kava, siis soovisime koostada pikaajalise strateegia, mis stimuleerib Euroopa digikeskkonda, minimeerib õiguskindlusetuse ja tagab õiglased tingimused kõigile. Nüüd, kui EL on leppinud kokku 28 seadusandlikus ettepanekus 30st ning loodud on 35 uut digitaalset õigust ja vabadust, saab digitaalse ühtse turu eduka rakendamisega aidata riikidel oma tulemusi oluliselt parandada," ütles digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Ansipi sõnul tuleb hakata uusi õigusnorme kiiresti rakendama, et edendada ühenduvust, andmemajandust ja digitaalseid avaliku sektori teenuseid ning aidata liikmesriikidel tagada kodanikele digioskused, mis vastavad tänapäeva tööturu vajadustele.

Viimase viie aasta DESI näitajate kohaselt võivad sihipärased investeeringud ja tugev digitaalvaldkonna poliitika märkimisväärselt mõjutada konkreetsete riikide võimekust. Seda näitlikustavad ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtt Hispaanias, lairibaühendus Küprosel, digitaaltehnoloogiale üleminek Iirimaa ettevõtetes ning digitaalsed avaliku sektori teenused Lätis ja Leedus.

Ühenduvus on paranenud, kuid pole üha suurenevate vajaduste katmiseks piisav. DESI näitajate kohaselt on üha suurem nõudlus kiire ja ülikiire lairibaühenduse järele ning see suureneb tulevatel aastatel eeldatavasti veelgi. 60 protsenti majapidamistest saab kasutada ülikiiret ühendust ja lairibaühenduse lepingute arv kasvab. Ülikiire lairibaühendus on 20 protsendis kodudest ehk seda on neli korda rohkem kui 2014. aastal.

EL leppis kokku EL-i telekommunikatsiooninormide reformimises, et rahuldada eurooplaste üha kasvav vajadus internetiühenduse järele ja hoogustada investeeringuid. Ülikiireid lairibaühendusi on kõige rohkem Rootsis ja Portugalis ning 5G sagedusala eraldamisel on kõige kaugemale jõudnud Soome ja Itaalia.

Rohkem kui kolmandikul Euroopa aktiivsest tööjõust puuduvad elementaarsed digioskused, kuigi need on vajalikud enamike töökohtade jaoks, ning ainult 31 protsendil on põhjalikud internetikasutaja oskused. Samal ajal on majanduse eri valdkondades tekkinud suurem nõudlus kõrgema taseme digioskuste järele, kusjuures tööle võetud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide arv on ELis kasvanud viimase viie aasta jooksul kahe miljoni võrra. 

Selles valdkonnas on juhtival kohal Soome, Rootsi, Luksemburg ja Eesti.

83 protsenti eurooplastest kasutab internetti vähemalt korra nädalas, mis on 8 protsendipunkti enam kui 2014. aastal. Samas pole internetti kunagi kasutanud ainult 11 protsenti EL-i elanikkonnast, 2014. aastal oli näitaja 18 protsenti.

Iga-aastase digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga (DESI) mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. See põhineb peamiselt Eurostati andmetel. Tulenevalt indeksist saavad EL-i liikmesriigid teha kindlaks valdkonnad, kuhu esmajärjekorras investeerida ja kus meetmeid võtta. Lisaks sellele on DESI peamine vahend ka Euroopa poolaasta digitaalsete aspektide analüüsimisel.

Uudise rubriigid: