06.07.2020

Ekspert: iga noor vajab julgustust ja tuge, et elus iseseisvalt hakkama saada

Eestis on hinnanguliselt 10 000 noort, kes ei õpi ja ei tööta ega osale muul viisil ühiskonnaelus. Rahulolematus eelneva tööga, vaimsed häired, probleemid vanematega on vaid mõned näited, millega tänapäeva noored tegelema peavad. Millist abi noore jaoks pakutakse, et ta oma muredega üksi ei jääks?

„Noorte probleemide spekter on väga lai: on nii eraelu kui tööga seotud muresid, vaimseid häireid, ärevushoogusid ning ka võlgnevustest tingitud raskusi, mis ei lase neil ühiskonnas hakkama saada. Samuti on noortel erinevaid sõltuvusi ja probleeme seaduskuulekusega,“ kirjeldas Tallinna Spordi- ja Noorsooameti projektijuht Kristjan Kruus, kelle meeskond  toetab mittetöötavaid ja -õppivaid noori Sotsiaalministeeriumi noortegarantii tugisüsteemi kaudu ja kelle tegevuste elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Kruus rõhutas, et noored enamasti ise ei taju, et nad vajavad abi, mistõttu on oluline, et mõni sõber, lähedane või lapsevanem neile piisavalt tähelepanu pööraks. „Tööle ja haridusele mõtlemine pole noorte jaoks sihikindel tegevus, vaid jõuab nende teadvusesse siis, kui mõni sõber või lapsevanem sellele tähelepanu juhib,“ lausus Kruus. Just seetõttu pöörduvad noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldajate poole noored tänu soovitusele.

Koroonakriis on omanud tugevat mõju ka noortele, mis väljendub nii suurenenud tööpuuduses kui ka selles, et noored on märksa altimad abi vastu võtma. „Pöördume ise aktiivselt noorte poole, kes meie andmetel ei õpi ega tööta. Kui varasemalt oli läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri saadetud abi pakkumise kirjadele vastamise protsent 5-7%, siis kriisi ajal on see tõusnud 10%-ni ehk noored tunnistavad, et nende olukord on keeruline. Ühtlasi pöörduvad noored ise tunduvalt rohkem abipalvetega,“ selgitas Kruus ja avaldas lootust, et tulevikus ei ole abi otsimine häbiväärne nagu see hetkel kipub olema.

Sobivad lahendused vastavalt noore unistustele

Noorte elujärje parendamiseks rakendavad kohalikud omavalitsused noortegarantii tugisüsteemi, mille eesmärk on pakkuda tuge kohalikele noortele, kes on takerdunud raskustesse. Üheskoos tugisüsteemi juhtumikorraldaja ehk linna- või vallavalitsuse töötajaga selgitatakse välja noorte unistused ning viisid, kuidas neid saavutada. „Enamasti ei tea noored, millega nad tegeleda soovivad – kas tööle minna, mingeid hüvesid saada, parem välja näha või ühel päeval edukas Youtuber olla. Kui unistused on määratletud, siis pannakse üheskoos paika sammud, kuidas neid saavutada,“ kirjeldas Kruus.

Kristjan Kruus lisas, et tihti satub tugisüsteemi noori, kes küll teavad, kelleks nad soovivad saada, kuid ei ole valmis tegema kõike eeltööd, et seda saavutada. „Näiteks sattus meie juurde noor, kes soovib saada inseneriks, kuid ei olnud valmis matemaatikaeksamit uuesti tegema ja kõrgkooli sisseastumiskatseid läbima. Tegu pole päris 2-3 päevase ettevõtmisega, vaid pigem pooleaastase protsessiga, mille jooksul vajab ta korduvalt juhendamist ja ka motiveerimist,“ kirjeldas Tallinna Spordi- ja Noorsooameti projektijuht. Tugisüsteemis aidatakse ka tööle kandideerimisel vajalike dokumentide vormistamisega, Töötukassasse minemisel ning ka seadusandluses orienteerumisel ja sotsiaaltoetuste taotlemisega.

„Noortegarantii tugisüsteemi võtmesõnaks on koostöö - teeme noorega kõik sammud koos läbi, julgustame teda ning toimetame koos. Sageli ei ole noorel lihtsalt seda inimest, kellega koos neid asju teha. Vanemad küll ütlevad ette, mida on vaja teha, kuid noorel puudub sisemine motivatsioon ja see paneb allakäigu lumepalli veerema,“ nentis Kruus, kes julgustas tugisüsteemiga ühendust võtma ka neid vanemaid ja lähedasi, kes näevad, et noorel on raske, kuid ise abi pakkuda ei oska.

Noorte julgustamine paneb nad ise tegutsema

Noorte abistamise märksõnaks on järjekindlus ehk pidev kontakt ja kohtumised noorega. „Nendel kohtumistel tulevad välja ka tegelikud põhjused, miks noor oma olukorras on. On need siis kehvad sotsiaalsed oskused, probleemid vanematega või on nad hoopiski süsteemides pettunud varasemate negatiivsete kogemuste pärast,“ kirjeldas Kruus. Kui noor on juba tööle või kooli saanud, siis toetab juhtumikorraldaja teda veel 6 kuud ning omavahel suheldakse keskmiselt kord kuus. „Helistame ise noorele ja uurime, kuidas tal läheb, sest noorte jaoks on ääretult oluline, et nende vastu huvi tuntaks ning see innustab neid ka ise edasi tegutsema. Sageli helistab aga noor ka ise ning uhkusega räägib enda elust,“ rõõmustas Kruus, lisades, et noored on tihti välja toonud, et just juhtumikorraldajad on esimesed inimesed, kes neid tegelikult ka kuulavad.

„Väga palju on olnud neid juhtumeid, mis teevad südame eriti soojaks. Vahel on see lihtne hoo sisse lükkamine, kus toetame noort kooli sisse astumisel, teinekord jällegi keerulisemad juhtumid, kus on ära lahendatud akuutsed suitsiidisituatsioonid ning noor saab lastekaitse poolt määratud teraapiat, mida ta ise poleks olnud suuteline välja võitlema,“ tõi Kruus näiteid.

Ta rõhus, et noortegarantii tugisüsteemi eesmärk  ei ole noorele tuua hõbekandikul kõik ette, vaid panna ta mõtlema ja ise tegutsema. „Peamine on läheneda igale noorele ja juhtumile personaalselt ning pakkuda just sellist abi, nagu see kindel noor vajab,“ rõhutas Kruus.

Lisaks noorteprogrammile Hoog sisse, mille töötajad tegutsevad Tallinnas, pakuvad sarnast teenust Eestis teiste kohalike omavalitsuste töötajad, mis on liitunud noortegarantii tugisüsteemiga. Samuti toetavad mitte-õppivaid ja –töötavaid noori Eestis Tugila töötajad
Harjumaal tegutseb lisaks STEP-programm, mis toetab õigusrikkumistaustaga noori töö leidmisel.

Kasulikke linke:
www.tooelu.ee/ngts
https://www.tallinn.ee/noorteinfo/hoog-sisse
www.step.ee
www.tugila.ee

Uudise rubriigid: