02.04.2018

Esmaspäeval avati Rahvusraamatukogus skulptor Peter Clodtile pühendatud näitus

Esmaspäeval, 2. aprillil, avati Eesti Rahvusraamatukogu esimesel korrusel, peanäitusesaalis näitus skulptor Peter Clodti (1805–1867) loomingust. Näitus jääb avatuks kuni 14. aprillini. Tallinna linna poolt avab näituse abilinnapea Kalle Klandorf.

Peter Klodt on Peterburis loonud terve rea maailmakuulsaid ja linna sümboliks saanud skulptuure. Skulptor on oma suguvõsa kaudu ka tihedalt Eestiga seotud. Lisaks on Clodt loonud Eestisse ka kaks teost, mida praegu küll enam olemas ei ole. Näitusel eksponeeritakse skulptori 18 tööd. Clodti tööd on ära toodud fotodel, lisaks on stendidel ka põhjalik ülevaade kunstniku eksponeeritud töödest ja kogu loomingust. Samuti on näitusel väljas Clodtist ilmunud raamatuid. Eksponeeritakse aga ka kahte Peter Clodti väiksemat originaalteost, need tõi näitusele Kumna mõisa omanik Raivo Kalve.

Näituse korraldavad Tallinna linnavalitsus, Kadrioru park ning Eesti Rahvusraamatukogu. Näituse on koostanud Peterburi Riikliku Linnaskulptuuri muuseumi teadurid. See on Peterburi muuseumi kolmas näitus Tallinnas. Eelmise aasta augustis toimus Rahvusraamatukogus näitus „Ajaloolised aadlivapid“ ja septembris näitus „Vabaõhumuuseum“. Nii selle kui ka eelmiste näituste eestvedajaks on aga Tallinna linnavolikogu liige Vladimir Panov.

Näitus Peter Clodti loomingust on avatud esmaspäevast reedeni kella 10st – 20ni ja laupäeval kell 12 – 19ni.

Kunstnikust. Peter Clodt pärines venestunud saksa aristokraatide perekonnast. Tema isa Karl Clodt von Jürgensburg oli kindral, kes osales 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas. Tema 1812. aasta portreed saab näha Ermitaaži sõjagaleriis.

Vikipedia andmeil on Clodt von Jürgensburg Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa. Aadlisuguvõsa Rootsi ja Liivimaa poolne esiisa Rolof Clodt kolis aastal 1515 Tallinna. Eestimaal kuulus perekond Clodt von Jürgensburgidele 12 mõisa.

Tulevase skulptori lapsepõlv ja noorus möödusid Omskis, kus isa täitis teenistuskohustusi iseseisva Siberi korpuse ülemana. Lapsepõlves ilmnes poisil voolimis-, nikerdamis- ja joonistusanne. Eriti meeldis talle kujutada hobuseid.

Esimeseks suureks Clodtile esitatud tellimuseks oli osalemine Narva võidukaare skulptuurses kujundamises: ta täiendas kuulsusejumalanna sõjavankrit kuue hobusega. Pärast seda tööd sai autor tuntuks ja pälvis ka keiser Nikolai I poolehoiu.

Meisterlikkuse triumfiks kujunes Anitškovi silla hoburühmade loomine. Skulptor ise tegi ettepaneku paigutada hoburühmad rekonstrueeritavale Anitškovi sillale.„Hobusetaltsutajatest“ sai Peterburi sümbol.

Eestisse kavandas Clodt Martin Lutheri mälestusmärgi, mis oli algselt planeeritud Tallinnasse, Toompeale, praeguse Aleksander Nevski katedraali kohale. Kuid luba jäi Vene võimudelt saamata ning üle kuue meetri kõrgune mälestussammas püstitati Kumna mõisa maale Keila pastoraadi lähedal Tallinna maantee ääres. Malmalusel pronksist Martin Lutheri kuju modelleeris Peter Clodt ise. Kuju võeti maha 1949. aastal ja hävitati.

Omaette lehekülg Clodti loomingus on Krõlovi ausammas Suveaias, kus valmikirjanikku oli tihti jalutamas nähtud. Sellel kunstide akadeemia väljakuulutatud monumendi rajamise konkursil osalesid kõik Venemaa juhtivad skulptorid. Võidu saavutas Clodti projekt.

Clodti tippteoseks kujunes Iisaku väljakul olev Nikolai I ausammas. Selle hobusekuju ainulaadsus seisneb asjaolus, et tal on ainult kaks toetuspunkti. Nõukogude ajal taheti monument maha võtta, kuid õigel ajal mõisteti, et tegu on insenerimõtte imega. Peter Clodti põrm puhkab riikliku linnaskulptuuride muuseumi kunstimeistrite nekropolis.