03.09.2021

Ettevaatust, ennast pangatöötajaks nimetavad petturid helistavad

See oli üks rahulik juulikuine päev kui Kristiine Linnaosa Valitsuse töötaja Anna* mobiiltelefon helises. Annale on igapäevane, et helistajaks on keegi, kelle puhul telefon näitab numbrit, mitte helistaja nime. Kõnedele vastab Anna võrdselt nii eesti kui ka vene keeles ja just vene keeles tema poole petturid pöördusidki.

Helistaja tutvustas ennast kui Anna kodupanga töötajat. Tõepoolest, numbergi oli peaaegu sama, mis panga klienditoel, vaid üks number erines. Anna mõistis kohe, et helistajaks ei ole pangatöötaja, vaid viimasel ajal palju meedias räägitud pettur. Ta oli teadlik, et kõigele eitavalt vastates ei ole võimalik pangakontolt raha varastada. Vaid seetõttu lasi ta uudishimul võitu saada ja otsustas petturitega kaasa mängida. Sellest sai pea neljakümne minuti pikkune kõne, kus Annat hirmutati ja ähvardati ning kõnelejaid vahetati mitmel korral.

Helistaja rääkis rutakalt ja Anna sõnul pidi ta end hetkeks koguma, et tempoga kaasa minna. Pangatöötajat mängiv pettur tutvustas ennast nimepidi. Anna, kes töötas kõne saabudes arvutiga, palus helistajal oma nime korrata ning googeldas seda kohe. Kahjuks vastanuks isegi pangatöötaja nimi ja osakond justkui tegelikkusele. Seega on pettus hästi läbi mõeldud.

Petturi eesmärgiks oli mõjutada Annat installeerima oma arvutisse kaugligipääsu võimaldavat programmi. Ta vastas korduvalt, et arvutil ei ole ID-kaardi lugejat, tal ei ole kaasas ka Mobiil-id ega Smart-id koode. Petturid nõudsid neid agressiivselt ja mitu korda, üha uuesti sama teemani jõudes. Helistajad etendasid korraliku näitemängu, kus Anna „mure“ eest hoolitsenuks justkui mitu inimest. Nimetati ka mitmeid panga juhtkonda kuuluvaid nimesid, kes justkui isiklikult Annaga kõnelesid. Nad surusid oma tahet igati peale – kord rääkisid rahulikult, siis palusid, pahandasid, ähvardasid. Anna sõnul kasutas helistaja rääkides sõnu ja väljendeid, mida meil vene kõnekeeles ei tarvitata.

Anna teadis petukõne stsenaariumi ette. Siiski esinesid petturid nii veenvalt, et tal kripeldas kõne järel soov helistada panka, et olla ikka kindel pangaasjade korras olekus.

Seega saame linnaosa valitsuse näitel öelda, et kõnesid ei tehta mitte ainult eraisikutele, vaid ka ettevõtetele ja organisatsioonidele. Kristiine Lehega rääkinud pangad ütlesid, et neid tehakse kõikide pankade klientidele ja kõikide pankade nimel. Ka on tavaline, et petturid hirmutavad ohvreid politsei või kaugete ja tundmatute ent tähtsate organisatsioonide nimedega. Nad tekitavad teadlikult stressirohke olukorra, kiirustavad takka ja sunnivad viivitamatult otsustama.

* nimi muudetud

Kolm nõuannet, mida teha kõne või ka e-kirja või smsi saamisel inimeselt, kes esitleb ennast pangatöötajana:

  1. Päris-pangatöötaja ei küsi kunagi Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koodi ega paroole.
  2. Kahtlase kõne puhul on kõige parem see katkestada, kahtlane SMS ja e-kiri on kõige paremad kustutada. Mitte mingil juhul ei tohi avada kirjas või sõnumis olevaid linke ega sisestada sinna koode.
  3. Kui siiski püsib kahtlus, kas rahaasjad on korras, tuleb helistada ise panka. NB! Panga tegelik infotelefoni number on kirjas näiteks pangakaardil või panga kodulehel. Mitte kunagi ei tohi tagasi helistada numbrile, millelt tuli kõne või SMS.

Annaga kõneles Grete Kirsti Landson, Kristiine Linnaosa Valitsuse avalike suhete nõunik

 

Uudise rubriigid: