16.10.2020

Euroopa linnad soovivad ambitsioonikamaid kliimaeesmärke

Tallinn ühines Euroopa suurlinnade linnapeade ühispöördumisega Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel’i ja Euroopa Liidu Nõukogu presidendi Angela Merkeli poole. Pöördumise algatas Euroopa suurlinnu ühendav võrgustik Eurocities, mille juhatusse kuulub ka Tallinn. Pöördumine anti üle 15. oktoobril Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kus muuhulgas arutleti ka kliimamuutuste teemal.

Pöördumises märgiti, et kui Euroopa tahab olla kliimaprobleemide lahendamisel maailmas esirinnas, on vaja teha kiireid ning kaugeleulatuvaid muudatusi. Linnades töötati ambitsioonikaid kliimaeesmärke toetavaid arengukavasid ja tegevusplaane välja juba enne COVID-19 pandeemia algust. Suurem osa Euroopa rahvastikust elab linnades ning linnavõimud vastutavad oma elanike heaolu ja elukeskkonna jätkusuutlikkuse eest. Linnade aktiivse osaluseta pole võimalik Euroopa roheleppe eesmärke ellu viia. 

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tõdes, et kõikjal maailmas peetakse Euroopa Liitu kliimaprobleemidega võitlemisel eeskujuks, kuid seni kokku lepitud eesmärgid võiksid olla veel ambitsioonikamad. „Me oleme kindlasti suutelised enamaks ja seetõttu toetan koos teiste Euroopa linnajuhtidega Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendi ettepanekut vähendada Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55% aastaks 2030,” sõnas Kõlvart. Ühtlasi avaldas linnapea heameelt, et samal seisukohal on ka Eesti valitsus, kuna üksnes riigi ja linnade koostöös suudetakse muudatused, mis on vajalikud Euroopa süsinikneutraalseks saamisel aastaks 2050, ka ellu viia. 

Praeguse seisuga on Euroopas riikide tasandil kokku lepitud vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitekogust 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga. 

16. septembril tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kiirendada kasvuhoonegaaside heitme vähendamist, tõstes 2030. aastaks seatud eesmärgi seniselt 40 protsendilt 55-le. Euroopa linnad toetavad antud ettepanekut ning ambitsioonikamad neist on valmis seadma eesmärgiks heitme vähendamist isegi 65% võrra. Selleks aga on vaja Euroopa Liidu mitte ainult moraalset, vaid ka konkreetset rahalist tuge, mis panustaks nii ühistransporti, rohelisse taristusse, hoonete renoveerimisse kui ka teistesse valdkondadesse. Lisaks on oluline eraldada taastefondidest vahendeid seni fossiilsetest kütustest sõltuvate majandusharude ümberkujundamiseks.  

Lisaks Tallinna linnapeale kirjutasid pöördumisele alla veel 57 Euroopa linnajuhti, sealhulgas Londoni, Pariisi, Kopenhaageni, Oslo, Stockholmi, Helsinki, Riia ja Vilniuse linnapead.

   

Uudise rubriigid: