Mis on MÕK? Sõna-sõnalt tähendab see lühend muutunud õpikäsitust. Kuid mida tähendab see sisuliselt ning miks ja kuidas peaksid koolid ja lasteaiad seda ellu viima?

Niisiis kätkeb lühend MÕK endas sõna „muutunud“. Tekib küsimus, et kui PISA uuringute tulemused on juba aastaid näidanud Eesti õppurite kõrgeid tulemusi, milleks siis on vaja midagi muuta. Miks ei võiks jätkata nii, nagu seni on tehtud? Vastus on lihtne: lastel on kadumas või kadunud õpihuvi ja õpirõõm (ka seda on uuringud näidanud).  

Tabavalt on õpikäsituse muutmise vajadus sõnastatud Õpetajate Lehe artiklis „Õpikäsitus ja koolikultuur“: Eestis seni valdav õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist sest elu on koolil eest ära läinud. Elule jääb päheõpitud tarkustest väheks, elu ootab õpitu rakendamist, võimekust iseenda ja teiste inimestega hakkama saada, oskust tööturul ja ühiskonnas läbi lüüa. Kooli ning seal toimuva maine on kogu maailmas langustrendis. Traditsioonilist kooli iseloomustab õpilaste huvipuudus ja tüdimus. Mida vanemad klassid, seda suurem tüdimus. (6. veebruar 2015, K. Vinter, P. Slabina, M. Heidmets. TLÜ)

Tallinna Haridusameti arvates on need piisavad põhjused, et teha muutusi. Haridusametis on moodustatud n-ö MÕK-i töörühm, kelle ülesandeks on olnud esmalt lahti mõtestada, mis on MÕK, kus ja kuidas seda rakendada ning kes saaksid seda teha, seejärel leida juba konkreetsed lahendused, et muutused Tallinna haridusasutustes, sh nii koolides kui ka lasteaedades, tõepoolest ka aset leiaks. Mõnel pool see nii juba ongi, kuid latt on seatud palju kõrgemale.

Töörühma liikmete arvates tähendab MÕK õppimise muutmist õppijale huvitavaks ja kasulikuks. Õppimine saab teoks läbi uute meetodite, kus keskseks tegelaseks on õpilane. Õppimine on õppijale põnev ning tema soove ja võimeid arvestav. Õpetaja on juhendaja, kes ei edasta üksnes infot, vaid paneb õpilase mõtlema, suhtlema ja tegutsema ning annab pidevalt tagasisidet tema arengu kohta. Õpitakse kõikjal ja igal ajal. Tulemuseks on muutuvas ühiskonnas edukalt tegutsev, õnnelik täiskasvanu.

MÕKi esmaseks elluviijaks on õpetaja, kelle tahtest, oskustest ja motivatsioonist oleneb õppetunnis peaaegu kõik. Õpetaja ei saa aga jääda üksi – ta vajab toetust. Niisiis on võtmeküsimuseks, kui MÕKi-meelne on kooli- või lasteaia juht, kuivõrd ta aktsepteerib muutusi ja erinevusi oma asutuses. Olulised on ka lastevanemate soovid ja ootused, vajalik on nende mõistev suhtumine uuendustesse.

Seetõttu jõudis töörühm järeldusele, et Tallinna Haridusameti võimaluseks MÕKi rakendamisel on innustada, toetada ja koolitada eelkõige direktoreid, kes omakorda teeksid sedasama oma asutuses õpetajatega. Teisteks võimalusteks on MÕKi-teemaliste projektide toetamine haridusasutustes, panustamine õpikeskkonna edendamisse, silmapaistvamate asutuste tunnustamine ja nende kogemuste jagamine jne. Tähtis on kaasata lastevanemaid, mida saavad teha koolid ja lasteaiad paljudel erinevatel viisidel.    

Viimati kogunes MÕKi töörühm 15. jaanuaril 2016. Seekordsel kohtumisel seati haridusametile konkreetsed vahe-eesmärgid: 1) töötada välja uue konkursi statuut, mille kaudu tunnustada MÕKiga silma paistvaid koole ja lasteaedu, 2) alustada koostööd Tallinna Ülikooli ja SA Innovega, mille tulemusel saaksid koolid osaleda MÕK-teemalistes projektides, 3) viia läbi uuring, millega selgitada välja õpilaste, lastevanemate ja õpetajate ootused tulevikukoolile/-lasteaiale.

Edaspidi soovib haridusamet tutvustada häid MÕKi kogemusi laiemalt, muuhulgas näiteks näidistundide kaudu koolides. Ideid on veel mitmeid, kuid iga teekond saab alguse esimesest sammust. Soovime kõigile koolidele ja lasteaedadele indu õppimise muutmisel rõõmutoovaks ja kasulikuks nii lastele kui ka õpetajatele!

Loe lisaks:

Tallinna koolijuhid näevad endal MÕKi rakendamisel olulist rolli

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (lk 7)

 

Teksti koostas:

Leini Jürisaar
Kommunikatsiooni peaspetsialist
Tallinna Haridusamet
leini[ät]jyrisaar.tallinnlv.ee

Foto: Tallinna Kadaka Lasteaed