08.01.2019

“Hea meeskonna jaoks on vaja motiveeritud töötajaid.” Intervjuu Kesklinna noortekeskuse juhatajaga

Kristina Aleksejeva on Tallinna Kesklinna noortekeskuse juhataja ning pidanud seda ametit praeguseks ühe aasta. Kristina juhitavas Kesklinna noortekeskuses on neli noorsootöötaja ametikohta ning eranditult kõigil keskuses töötavatel noorsootöötajatel on ka erialane kõrgharidus. Noortekeskuse juhina näeb Kristina enda rolli muu hulgas just meeskonna motiveerijana ning innustab alati oma töötajaid tegelema enesearendamise ning õppimisega. Tema sõnul ongi kõige olulisem motiveeritud meeskond. Selle saavutamiseks peaksid aga võrdselt panustama nii töötajad kui ka juht.

Küsimustele vastas Kristina Aleksejeva 
Intervjueeris Margit Sellik


Kuidas Sina noortekeskuse juhina näed – kuidas motiveerida töötajaid?

Olen noortekeskuse juhina töötanud aasta. Ja ehk just sellepärast oli töötajate motivatsiooni küsimus minu jaoks kõige tähtsam. Ma töötasin varem samas noortekeskuses noorsootöötajana ja nägin erinevaid juhtimisstiile. Olin ka ise vahepeal kaotanud oma motivatsiooni ja otsisin juhi ning kolleegide toetust.

Kui alustasin keskuse juhi rollis töötamist, mõistsin ma, et ei saa midagi teha ilma hea meeskonnata. Hea meeskonna jaoks on aga vaja motiveeritud töötajaid.

Kuidas motiveerida ja innustada töötajaid, kes pole enesetäiendamisest huvitatud?

Mul pole õiget retsepti, kuidas motiveerida kolleege, kuid mul on mitmeid põhimõtteid, mille järgi ma töötan. Esiteks ma usun, et juht peab ise näitama head eeskuju. Ma püüan olla aktiivne, pakkuda kolleegidele uusi ideid, käia koolitustel, olla teadlik sellest, mis toimub noorsootöö valdkonnas jne. Jagan ka seda energiat oma kolleegidega. Ma kutsun neid sageli koos minuga osalema koolitustele, saadan neile individuaalseid koolituspakkumisi, et nad teaksid, et ma näen neid, tunnen nende huvisid ja tahaksin aidata neil ennast areneda.

Teiseks ma usun, et töötajate motiveerimine koosneb kolmest osast: meeskonna suhtlus, juhtimise toetus ja valikuvabadus. Proovin kõiki neid kolme komponenti toetada. Juhatajana annan töötajatele tagasisidet nende tööalaste kordaminekute osas ja toetan neid ka materiaalsete boonustega.

Heade suhete säilitamiseks meeskonnas korraldan oma kolleegidele mitte ainult töökoosolekuid, vaid ka vaba aja üritusi: jõuluõhtut, näiteks ka ühiseid bowling’u või põgenemistoa külastusi, suvepäevi jne. Me alati tähistame kolleegide sünnipäevi ja ka teisi pühi. Tööl leian alati aega, et lihtsalt vestelda kolleegidega ja tunda huvi nende tegemiste vastu.

Tahan, et kolleegid teaksid, et neil on õigus ise valida ja otsustada, ning ma toetan nende ideid ja algatusi. Koosolekutel püüame kõik olulised otsused teha koos. Koos kirjutame tegevuskava, koos kavandame üritusi, koos analüüsime.

Ma üritan luua meeskonnas sellist õhkkonda, et keegi ei kardaks rääkida ja jagada, ning samal ajal, et kõik oleksid valmis ka kriitikaks. Toetan iga töötajat ka individuaalselt – selleks teeme individuaalseid koosolekuid kord kuus, kus igal töötajal on võimalus arutleda minuga oma projektide, ülesannete, ideede või lihtsalt murede üle. Sellistel koosolekutel kasutame ka enese-motiveerimise ja eneseanalüüsi meetodeid.

Ma aitan töötajatel ka ise täheldada oma edusamme tööl, ja neid arendada. Nii näevad nad ka ise seda, kus nad sooviksid rohkem end arendada ja millised teemad on nende jaoks huvitavamad.

Mis on need võtmepädevused, mis Sinu hinnangul peavad kindlasti tänapäeva kiire tempoga arenevas ühiskonnas noorsootöötajal olema?

Mitteformaalse hariduse absoluutse fännina võin öelda, et usun, et kõik inimesed on võimelised elukestvaks õppimiseks, kuid kahjuks mitte igaüks ei oska aru saada, et tegelikult ta on kogu aeg mingis õppimise protsessis. Seepärast usun, et noorsootöötaja kõige olulisem pädevus ongi õppimisoskus.

Minu arvates on hea noorsootöötaja see, kes on teadlik noorte trendidest ning kes on kursis noortega seotud teemadest. Aga selleks, et kursis olla, on vaja noorsootöötajatel igapäevaselt õppida uusi asju, sest noored õpivad ja arenevad ise väga kiiresti.

Teiseks arvan, et selleks, et midagi tegelikult üldse õppida, on oluline seda ka mõista. Seetõttu usun, et noorsootöötaja peaks õppima eneseanalüüsi, enesehinnangut ja enesekriitikat.

Minu arvates on oluline oskus ka oma mugavustsoonist välja tulla. Usun, et tänapäeva noorsootöötajad peavadki just seda kõige enam õppima, sest noorsootöö on väga ettearvamatu elukutse.

Noorsootöös ei saa me valida, milliste noortega tahame või ei taha töötada, peame oma töös jääma neutraalseks, kannatlikuks ja tolerantseks. Seda on raske teha, kui noorsootöötaja teadvus on kinni stereotüüpides ja avalikus arvamuses.

Stereotüüpsest mõtlemisest vabanemiseks on vaja oma mugavustsoonist välja tulla ning tunda erinevaid kultuure, inimesi, elulugusid ja olukordi.

Kesklinna noortekeskuse kollektiiv

Kas ja kui tihti teie keskuse noorsootöötajad käivad end koolitamas ning mis on noorsootöötajate seas populaarsemad teemad ja valdkonnad?

Püüan meie noortekeskuses teha nii, et igal kuul osaleb vähemalt üks noorsootöötaja mõnel koolitusel ning pärast koolitusel osalemist jagab ta kolleegidega infot ja uusi teadmisi. Võin öelda, et meie meeskonnas on noorsootöötajad väga aktiivsed õppijad.

Igal töötajal on ka omad huvid. Seega, kui ma pakun neile koolitustel osalemist, pean ma alati  silmas kahte asja: esiteks lähtun ma noorsootöötaja enda huvidest, ja teiseks selle koolituse teema olulisusest meie noortekeskuse ja sihtgrupi jaoks.

Sel aastal on Kesklinna noortekeskuses olnud olulisemateks teemadeks noorte kaasamine, erinevad noorsootöö meetodid (rühmatööd, mängud, motiveeritav tegevused jne), vabatahtliku töö arendamine ja noorte kaasamine vabatahtlikusse töösse ning riskirühma noortega töötamine.

Millistest koolitustest tunnete enam puudust?

Minu hinnagul on neli teemat, millega peaksime rohkem tegelema:

1) Enesemotivatsioon. Arvan, et üheks noorsootöö põhiprobleemiks on suhteliselt suur kaadrivoolavus. Noorsootöötajad vahetavad töökohti väga kiiresti. Põhjused on kindlasti erinevad: motivatsiooni kaotamine, igavus, arenguvõimaluste puudumine jne. Usun, et sellepärast võiksid noorsootöötajad rohkem tegeleda enesemotivatsiooniga, et nad saaksid oma tööd ise kontrollida ja oleksid võimelised õigesti reageerima muutustele.

2) Teiseks tunnen, et me võiksime oma noortekeskuses rohkem arendada korralikku analüüsioskust ning noorte arvamusi enam kaardistada.

3) Töö täiskasvanud noortega vanuses 16+. Minu arvates hakkas valdav enamus noortekeskuste tegevustes rohkem keskenduma algkooliealistele noortele. Ma arvan, et see on tingitud asjaolust, et noorsootöötajad lihtsalt ei tea, kuidas suhelda vanemate noortega ning neile noortele ei osata tegevusi leida.

4) Kuna me elame Eestis – riigis, kus noored suudavad suhelda mitmes keeles, usun, et noorsootöötajatele on vajalikud keelte koolitused. Ja meil on vaja nii eesti kui ka vene keele koolitusi. Samuti on oluline, et noorsootöötajad oskaksid ka inglise keelt, kuna ingliskeelsed laulud, filmid ja trendid on noorte seas väga populaarsed. Kaasaegne rahvusvaheline noorsootöö pakub palju huvitavaid projekte, kuid see nõuab inglise keele oskust.

Teie noortekeskuses on tööl koos noortekeskuse juhiga neli noorsootöötajat. Kui lihtne on noorsootöötajatel koolitustel osaleda selliselt, et noortekeskuses igapäevane avatud poole töö sellest ei kannataks?

Meie noortekeskuses on neljast noorsootöötajast kaks täiskoormusega ja kaks poole kohaga. Lisaks töötab meil ka administraator ja välisvabatahtlik. Ka Noorte Tugila projekti raames on meie keskuses tööl üks noorsootöötaja, kuid tema töö toimub sageli noortekeskusest väljas.

See on tõsi, et mõnikord võib noorsootöötajatel olla keeruline osaleda koolitustel või mõnes projektis. Vahel tundub, et see on nagu malemäng, sest töögraafiku ja koolituste järgi peame alati midagi ümber paigutama. Kuid tänu noorsootöötajate ja ka keskuse administraatori suurele abile oleme saanud oma graafikuid saanud sättida nii, et kõik oleksid rahul ja noortekeskus alati noorte jaoks avatud.

Kesklinna noortekeskuses töötavad kõik kõrgharidusega noorsootöötajad. Kas meeskond, kus kõik inimesed omandavad kõrgharidust ning peavad ka koolikohustusi täitma osaliselt tööajast, lisab ka väljakutseid sujuva töö korraldamisel? Kui raske või keeruline seda korraldada on?

Praeguseks on meil kõik noorsootöötajad kõrghariduse küll juba omandanud, kuid eelmisel aastal käisid tõesti kaks töötajat veel ülikoolis. Loomulikult lisas see raskusi kogu keskuse tööprotsessi. Eriti siis, kui noorsootöötajad vajasid eksami sooritamiseks õppepuhkust. Seetõttu olen väga õnnelik, et nüüd on nad lõpuks oma ülikoolid lõpetanud.

Aga isegi kui see oli raske, olen ma igavesti tänulik oma kolleegidele mõistmise ja abivalmiduse eest. Noorsootöötajad hoidsid mind alati kursis oma koolipäevade, eksamite jne osas.

Üks meie peamisi reegleid oli, et igal projektil või üritusel peab olema vähemalt kaks vastutavat noorsootöötajat ja kogu meeskond on kursis ürituse ettevalmistamisega, sest kui keegi on haige või kellelgi on õppepuhkus või eksam, saab üritus teiste noorsootöötajate abiga ikkagi korraldatud.

Kas teie organisatsioonis toimub kolleegilt-kolleegile õppimine, sh näiteks sisekoolitused? Mis teemadel ja kuidas see organiseeritud on?

Jah, meil toimuvad ka sisekoolitused. Jagame tihti omavahel kogemusi, kui külastame teisi noorteüritusi või koolitusi. Kui keegi on kuskil projektis osalenud, siis on oluline, et ta hiljem jagaks seda teemat ka teiste kolleegidega.

Oleme korraldanud koolitusi sellistel teemadel, näiteks, nagu visuaalne mõtlemine, noorte motiveerimine õppeprotsessis, projektide kirjutamine jne. Tavaliselt korraldame seda enamasti meie iganädalaste koosolekute ajal, pikemad koolitused toimuvad ka eraldi päevadel.

Mida soovitaksite teistele noortekeskuste juhtidele töötajate arendamise ja motiveerimise teemal?

Soovitan olla julge ning usaldada oma töötajaid. Arvan, et on väga oluline uskuda, et teie noorsootöötajad on head töötajad ja nad arenevad koos teiega. Minu arvates peavad juhatajad meeles pidama, et meile kõigile on vaja aega, kogemusi ja motivatsiooni. Ja kui keegi ei tööta nii nagu soovite, ei tähenda see, et ta on halb töötaja.

On võimalik, et tal pole näiteks lihtsalt arenemise võimalust. Samuti on oluline meeles pidada, et kui olete liider, ei tähenda see, et teie arvamus on kõige olulisem. Oleks hea, kui iga juhataja õpib ka seda, kuidas olla hea juht, kuidas kuulata oma kolleege ning olla valmis tunnistama mõnikord ka oma vigu.

Mis on teie noortekeskuse visioon?

Meie visiooniks on, et noored oleksid meie noortekeskuses aktiivsed ürituste ja projektide algatajad. Tahame, et noore ja noorsootöötaja vahel toimuks edumeelne, usaldav ja professionaalne koostöö ning soovime, et kesklinna noorte seas valitseks tugev kogukonnatunne.

Pildil Kesklinna noortekeskuse juhataja Kristina Aleksejeva


Küsimustele vastas Kristina Aleksejeva, Kesklinna noortekeskuse juhataja
Intervjueeris Margit Sellik, Tallinna spordi- ja noorsooameti peaspetsialist

Uudise rubriigid: