22.10.2015

Uuenduskonkursi „Digimõte“ võitis "Põhja-Tallinna nutitsirkus"

21. oktoobril 2015 autasustati Tallinna Reaalkoolis toimunud üleriigilisel IKT konverentsil „10 aastat tagasi ja edasi“ konkursi „Digimõte“ võitjaid. Võitjaks tuli kahe kooli koostööprojekt "Põhja-Tallinna nutitsirkus".

Praktika näitab, et innovatsiooni on koolis oluliselt lihtsam rakendada ja see on edukam, kui algatus ja tahe tuleb õpilastelt, õpetajatelt ja kooli juhtkonnalt. Samuti oskab kool ise kõige paremini hinnata ka uuendustega kaasnevaid raskusi ning valmisolekut nende ületamiseks.

Tallinna Haridusameti korraldatud konkursi „Digimõte“ eesmärgiks oli toetada koolide uuendusi, mis parendavad õppeprotsesse, õpetamist ja õppimist ning on õpetamisel lihtsalt rakendatavad. Konkursiga soovis haridusamet arendada koolide IKT valdkonda ning motiveerida koole enam uuendustega tegelema ning neid praktikas julgemalt rakendama. 

Konkursile olid oodatud kõik Tallinna üldharidus- ja huvikoolid. Konkursitöö võisid koostada nii juhtkond, lapsevanemad, pedagoogid kui ka õpilased. Iga kool sai esitada ühe taotluse ning töid sai esitada 1. oktoobrini 2015.

Konkursile esitati kaheksa projekti, millest kolm olid mitme kooli koostööprojektid. Just tugevad ja sisukad koostööprojektid leidsidki tunnustust. Parimad said preemiaks arvestatava summa projekti elluviimiseks, auhinnafond oli 22 500 eurot.

Parimad projektid

  1. „Põhja-Tallinna nutitsirkus“, Pelgulinna Gümnaasium ja Ehte Humanitaargümnaasium (auhinnaraha: 10 000 eurot)
  2. „Gümnaasiumi ühised videolahendusega koolitunnid“, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium ja Tallinna Ühisgümnaasium (auhinnaraha: 7500 eurot)
  3. „Tulevikuklass“, Tallinna Südalinna Kool (auhinnaraha: 5000 eurot)


 

„Põhja-Tallinna nutitsirkus“ - Pelgulinna Gümnaasium ja Ehte Humanitaargümnaasium 

IMG_0833 (Medium).JPG 

Auhinna andis võitjatele üle Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Tanel Keres, selle võttis vastu Pelgulinna Gümnaasiumi õpetaja ja arendusjuht Birgy Lorenz (foto: Terje Lepp)

Projektis osalevad 4.-5. klasside õpilased ja õpetajad Pelgulinna Gümnaasiumist ja Ehte Humanitaargümnaasiumist. Esimeseks sihtrühmaks on oma kooli õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, ning järgmisena partnerid Põhja-Tallinna haridusasutustest ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liidust.

Projekti raames luuakse õpiveeb, materjalide kogu, nutitsirkuse etendus ning kogutakse kokku mõtted, kuidas digipööret koolides ellu viia.

Projekti kõige suuremaks ja väljapaistvamaks eesmärgiks on aga korraldada nutitsirkuse teavitusüritus kõikides Põhja-Tallinna haridusasutustes ja ka vanaemadele-vanaisadele läbi Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu.

Pilootprojektis osalevad õpilased õpivad looma õpisisu (pilte, videoid jne), saavad kogemused nutitehnika kasutusest ainetunnis ning jagavad saadud mõtteid ja kogemusi edasi teistele.

Õpetajad õpivad projekti käigus juhendama õpilasi nutivahenditega, looma ja uurima uusi õpiobjekte ja õpilugusid, aitama õpilastel läbi viia nutitsirkuse etendust.

Žürii tõi selle projekti puhul välja järgmist:

  • uudsed tegevused, kuidas kasutada digitehnikat koolis nii, et see on õpilastele põnev, samuti välismaailmale,  
  • hea viis Eesti elukestva õppe strateegias 2020 kirjeldatud digipöörde praktiliseks rakendamiseks koolis ja selle viimine laiema üldsuse ja eri vanusegruppideni, nagu on eesmärgina kirjas ka strateegias,
  • Pelgulinna Gümnaasiumi digipöörde kogemuse laiendamine koos tõelise integratsiooniga õhinapõhisel viisil,
  • on mõeldud, kuidas kaasata kogukonda ja tutvustada projekti tulemusi laiemalt, sh teistele õpetajatele, ning kuidas nutiseadmeid õpetöös efektiivselt kasutada.

 

„Gümnaasiumi ühised videolahendusega koolitunnid“ - Kadrioru Saksa Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium

IMG_0830 (Medium).JPG

Auhinna said kätte Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi esindajad (foto: Terje Lepp)

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi projekti „Gümnaasiumi ühised videolahendusega koolitunnid“ kaudu saab kool õpilase jaoks läbi videotunni kolm korda suuremaks. Uued õpetajad, uued ruumid, uued klassikaaslased – kool ei ole ainult oma klassiruumi tingimustes, vaid palju laiem kontseptsioon.

Virtuaalsete koolide ja antud projekti kasuks räägib tehnoloogia kiire areng ning piiratud ressursside tingimustes majanduslik ratsionaalsus. Põnevate valikkursuste avamine tänases väikese õpilaste arvu tingimustes ei võimalda ühel koolil pakkuda täisväärtuslikku ja õpilase huvidest tulenevat haridust, vaid lähtutakse sellest, mida soovib suurem hulk õpilasi. Valikkursus videolahendusena võimaldab kokku tuua ühise huviga noored inimesed ning võimaldab luua laiema spektri valikkursusi.

Žürii tähelepanekud olid järgmised.

  • Videolahenduste kasutamine õpetamises ei paista küll väga uudse ideena, samas aga võib virtuaaltundide ja videotundide idee tunduda teistsugune ja meelepärane just õpilastele, kellele see ongi mõeldud,
  • Tore, et see on kolme kooli koostöö. Idee on läbimõeldud ja kindlasti annab seda ideed laiendada ka teistesse koolidesse.
  • Eriti vajalik on videolahenduste rakendamine valikainete osas, kuid kindlasti ka reaalainetes väga kvalifitseeritud esitluseks. 

 

„Tulevikuklass“ - Tallinna Südalinna Kool

IMG_0829 (Medium).JPG

Auhinna sai kätte Tallinna Südalinna Kooli esindaja (foto: Terje Lepp)


Tegu on avatud klassiruumi ideede rakendamine kaasaegsete IKT vahenditega sisustatud klassis e. tulevikuklassis.

Klassi sisustamiseks korraldati ideekonkurss, mille kaudu suurendatakse õpilaste kaasatust õpiprotsessi kujundamisele ja õpilaste vastutust õpitulemuste ees. Õpilaste panus koolikeskkonna kujundamisele aitab õpilastes suurendada hoolivat suhtumist õppevahenditesse, tänu millele püsib ka õpikeskkond kauem väga heas töökorras. (N: seintel värvilised laste figuurid, 3-D printer, võimalus televiisorit vaadata, interaktiivsed tahvlid, mugavad ja erilised toolid, võimalus põrandal istuda, põnev valgus, teistmoodi õpikeskkond, tahvelarvutid, robootikarajad füüsika klassi ees).

Tuleviku klassi tingimustes saame tulemuslikumalt katsetada aktiivõppemeetodeid ja uuenduslikke õpetamisvõtteid. Erinevatel tasemetel ja kiirustel töötavaid õpilasi eri „pesadesse” paigutades saab lasta neil oma töö mahu üle ise otsustada. Sellises keskkonnas on õpetajal kergem korraldada ka õpet, mis lähtub õpilaste vajadustest. Seega on võimalik kergemini integreerida õppetöösse ka hariduslike erivajadustega õpilasi ja uusimmigrante, kelle arv koolis on viimastel aastatel pidevalt suurenenud.

Žürii arvates on selline tulevikuklass paljude koolide unistus ja nagu näha – pingutus aitab unistusel täituda. Tore, et kool on kaasanud tulevikuklassi kujundamisse õpilased, mis aitab kaasa ruumi kasutatavusele. 

 

Konverentsil autasustati ka HITSA Innovatsioonikeskuse konkursi „Täna samm, homme teine“ parimaid.

Konverentsipäev ja auhinnatseremoonia lõppesid instrumentaaltrio La Phoenix kontserdiga.

 

Lisateave:

Rainer Rannala
Üldosakonna juhataja
Tallinna Haridusamet
Tel 5272668

Tagasi algusesse

 

Uudise rubriigid: