03.07.2020

Kaubanduskoja juht Palts: Tallinn arvestab kesklinna plaanis väikeettevõtjaga

"Kaubanduskoda peab positiivseks seda, et Kesklinna linnaosa planeerimisel võetakse arvesse ka ettevõtlust puudutavaid aspekte ning muu hulgas seatakse eesmärgiks ka väikeettevõtluse edendamine," ütles Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. "Igal ettevõtjal on muidugi erinevad huvid, ent proovime kõigiga arvestada," kinnitas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk.

Palts tänas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja nimel Tallinna Linnaplaneerimise Ametit võimaluse eest avaldada arvamust Kesklinna linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta.

Palts võttis kokku koja seisukoha, millega on üldjuhul tervitatav ka plaan anda jalakäijatele ja jalgratturitele enam ruumi. Ta juhtis siiski tähelepanu, et jalakäijatele alade juurde loomisega ei tohiks tekitada olukorda, kus mõnedele piirkondadele on autoga juurdepääs välistatud, kuna selliselt võib muutuda ettevõtjate jaoks kauba kättesaamine keeruliseks.

Ettevõtjate soovid ulatuvad seinast seina 

Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostas Tallinna kesklinna üldplaneeringu lähteseisukohad. Muu hulgas plaanib linn suunata enam väikeettevõtlust tänavatele, panna paika ehituslikud põhimõtted kesklinna asumites ja vähendada raskeveokite osakaalu kesklinnas. 

Linn soovib koostada eraldi kesklinna üldplaneeringu seetõttu, et praegu kehtib kesklinna osas kogu Tallinna üldplaneering, mis on aga liiga üldine ja vajab kaasajastamist.

Lähteseisukohad on vajalikud selleks, et aru saada, milliseid ülesandeid üldplaneering lahendama hakkab ja milliseid alusuuringuid on vaja lisaks koostada. Koos lähteseisukohtadega töötab linn välja ka keskkonnamõju strateegilise hindamise, mis näitab, milline keskkonnamõju võib üldplaneeringu rakendamisega kaasneda.

Planeering mõjutab neid ettevõtjaid, kelle tegevus on seotud Tallinna kesklinnaga. 

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk ütles, et linn teeb ettevõtjatega igati koostööd ning kaasab neid planeerimise protsessi. "Igal ettevõtjal on muidugi erinevad huvid, ent proovime kõigiga arvestada. Alati see ei õnnestu, sest meie tegevuse aluseks on seadus," sõnas ta.

Fjuk märkis, et ettevõtjate soovid on seinast seina. "Mõni ettevõtja soovib rohkem parkimiskohti, teine vähem, esimese korrusele soovitakse rajada äripinnad," nimetas Fjuk teemasid, mis üles kerkivad.  "Kohtume ja arutame ettevõtjatega neid teemasid, kuid osad nõuavad asju, mida pole võimalik saavutada," sõnas ta. 

Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tõi välja ettevõtja jaoks olulisemad üldplaneeringu lähteseisukohad ehk mida linn plaanib teha: 

•  Tugevdada kesklinna rolli rahvusvaheliselt ja regionaalselt.

•  Tugevdada kesklinna tervikut ja linnaosa struktuurset mitmekesisust, mh selgitada välja kesklinna piiri muutmise vajadus (nt Lennujaama ja Ülemiste ärilinnaku suhtes) ning määrata kesklinna asumite (nt Maakri, Südalinna, Kadrioru) keskusalad ja nende ehituslikud põhimõtted.

•  Tagada paindlik maakasutus.

•  Panna maakasutusele ühe otstarbe asemel mitu otstarvet.

•  Kaardistada, milliseid alasid kasutatakse vähe või ei kasutata üldse ning määrata neile sobilik funktsioon.

•  Määrata põhimõtted, kuidas linn võiks suurendada taskukohaste elamispindade kättesaadavust (sh uutel arendusaladel nagu Sadama piirkond, Veerenni jne).

•  Tõsta ühistranspordi kasutusefektiivsust ja anda enam ruumi jalakäijatele ja jalgratturitele.

•  Selgitada välja, kus peaks linn autodele kiirust piirama (20 km/h, 30 km/h, 40 km/h alad) või kuhu luua jalakäijate alasid juurde.

•  Vähendada raskeveokite osakaalu kesklinnas.

•  Panna paika meetmed, et säilitada Vanalinna elanikkond ja aktiivne kasutamine kohalike poolt ning märata parkimispõhimõtted.

•  Tagada mereääre aktiivne kasutamine, mh kavandada rannapromenaad (ja suunata sinna ka väikeettevõtlust), määrata alad ja põhimõtted jahisadamate arengule ning selgitada välja, kas ranna ehituskeeluvööndit tuleks vähendada.

•  Määrata arhitektuursed ja ehituslikud põhimõtted (maksimaalne ehitusmaht, maksimaalne kõrgus, tihedus, ärifront jm), sh määrata arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuri konkursi korraldamise vajadusega alad ning vaadata üle kõrghoonete piirkonnad ja tingimused.

•  Selgitada välja olemasolevate tehnovõrkude olukord ja määrata üldised põhimõtted sademevee juhtimiseks.

 

Samuti on eesmärgiks elavdada väikeettevõtlust ehk määrata põhimõtted:

•  kuidas suunata enam väikeettevõtlust tänavatele, hoonete esimestele korrustele, elamupiirkondadesse, mereäärde, vanalinna, uutele arendusaladele;

•  kuidas käsitleda edaspidi kaubanduskeskusi (kas neid tuleks kesklinnas piirata) ning

•  milline peaks olema hooajaline ja liikuv välikaubandus (turg, pop-up kaubandus, välikohvikud, kioskid, toidutreilerid), et soodustada erinevaid kaubandusvorme.

 

Praegu on amet koostanud lähteseisukohad, millele järgnevad veel mitmed etapid enne, kui lõplik üldplaneering valmis saab. Plaani kohaselt hakkab kesklinna üldplaneering kehtima 2025. aasta jaanuarist.

Allikas: Pealinn