02.03.2018

Keskraamatukogus algab uus ürituste sari

Neljapäeval, 8. märtsil kell 17.30 algab Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolist tausta tutvustav ürituste sari „Muinasjutt algab“. Tuttavad lood avanevad uues valguses, pakkudes nii äratundmisrõõmu kui ka värskete vaatenurkade avastamist. Euroopa kultuuripärandiaastale pühendatud sarja raames toimub 2018. aastal kokku seitse üritust, nendest neli üritust on kord kuus märtsist juunini.

Naistepäeval toimuval avaüritusel räägitakse muinasjuttudest, kus peategelaseks on naised – tragi talutüdruk, vaesusest pääsenud tütarlaps, vangistatud printsess, heasüdamlik kuninganna ja kuri võõrasema (Tuhkatriinu, Rapuntsel, Okasroosike, Nutikas möldrineiu). 

2. aprillil, rahvusvahelisel lasteraamatupäeva ja Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva puhul uuritakse klassikalisi motiive muinaslugudes – lihtrahva seas üleskasvanud prints; hällis vahetatud kuningapoeg; noorim vend saab kuningaks (Metsluiged, Kolm venda õnne otsimas).

Euroopa päeval, 9. mail meenutatakse Euroopaga seotud lugusid – Euroopa nimi; õilis valitseja toob maale rahu; koletisetapjast kangelane (Europe röövimine, Kuningas Arthur ja ümarlaua rüütlid, Püha Jüri ja draakon).

Eesti lipu päevaks, 4. juuniks on muinasjutud valitud lipuvärvide järgi: Sinihabe, Väike söepõletaja, Lumivalguke ja seitse pöialpoissi.

Kõik sarja kohtumised viib läbi ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir, kes on avaldanud artikleid, kirjutanud üldhariduskoolidele ajalooõpikuid, töötanud õppejõuna, kaitsnud ajaloo populariseerimise alase doktoritöö, kommenteerinud Austria päevapoliitikat ning teinud kaastööd raadiojaamadele jm meediale. 2017. aastal ilmus Milvi Martina Piiril raamat „Uppunud mets. Austria muinasjutud“.

Milvi Martina Piiri sõnul osutavad muinasjutu klassikalised avasõnad „Elas kord ...” vägevatele kuningatele, vaestele talutüdrukutele, kurjadele nõidadele, nutikatele noormeestele, ilusatele printsessidele. „Populaarsed muinasjututegelased on kindlates rollides tüpaažid, kes elavad ja tegutsevad „ammusel ajal” ja „kaugel maal”. Siiski pole muinasjutud ainuüksi fantaasia vili. Ammused traagilised, humoorikad ja õpetlikud sündmused on ergutanud rahva kujutlusvõimet ja omandanud muinasloo vormi, kuid paljude tuumaks on ajaloos tegelikult elanud inimesed ja nendega reaalselt aset leidnud sündmused. Sageli on võimalik see seos taastada. Näiteks võib muinasjuttu Sinihabemest alata sõnadega: „Elas kord viieteistkümnenda sajandi Prantsusmaal aadlimees nimega Gilles de Rais ...”,“ rääkis Piir.

Üritusest osavõtt on tasuta.

Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas. Euroopa kultuuripärandiaasta kavaga saab tutvuda www.parandiaasta.ee.