13.03.2018

Kristiine korteriühistute infopäeva kokkuvõte

7. märtsil 2018 toimus Kristiine linnaosa korteriühistute infopäev. Infopäeval käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid: lähenev Tallinna heakorrakuu, uuring tallinlaste teadlikkusest ja hoiakutest seoses lemmikloomade pidamisega, 1. maist jõustuv korraldatud jäätmevedu Kristiine linnaosas, liikluskorraldus kvartalisisestel teedel ja korteriühistute turvalisuse tõstmisele suunatud toetusprojekti ning projekti „Roheline õu“ tutvustus.

Tänavu juba 27. korda toimuva heakorrakuu eesmärke ja üritusi tutvustas Monika Jasson Tallinna Keskkonnaametist. Heakorrakuu toimub 16. aprillist 13. maini 2018. aastal.

Tallinna heakorrakuu kampaaniale omistati 2017. aastal Euroopa linnade parimate praktikate tiitel. Keskkonnakampaania sai üheks üle  Euroopalise tunnustuse saanud 97 paremast praktikast.

Heakorrakuu eesmärkideks on:

—  linlaste kaasamine oma koduümbruse heakorrastamisse;

—  linna koristamine talvisest prahist koostöös erinevate ametite, linnaosavalitsustega;

—  linlaste keskkonnateadlikkuse arendamine läbi linnaosavalitsustes toimuvate infotundide, „Heakorra ABC” infovoldiku, erinevate ürituste jms.

2018. aasta heakorrakuu avatalgud toimuvad 27. aprillil Kristiine linnaosas Tondimõisa pargis. Osalema on oodatud linnavalitsuse liikmed, linnatöötajad ja vabatahtlikud.

20. aprillil toimub Maa päeva tähistamine pidulikult puude istutamisega Tallinna loomaaeda. Lasteaia lapsed istutavad alushariduse 100 raames 100 puud loomaaia territooriumile.

Heakorrakuul pestakse  ühissõidukite peatustes paiknevate prügikastid ja pingid, korrastatakse ootekojad, spordi- ja huviväljakud ning avalikud mänguväljakud, korraldatakse ohtlike jäätmete kogumisringid linnaosades.

 Tallinna Keskkonnaameti heakorra sektori peaspetsialist Triinu Maandi tutvustas 2017. aastal keskkonnaameti tellitud ja RAIT Faktum ja Ariko OÜ poolt läbi viidud uuringut „Tallinnlaste teadlikkus ja hoiakud seoses lemmikloomade pidamisega ning rahulolu linna vastava valdkonna teenustega“. Võrreldes samalaadse uuringuga 2014. aastal selgus,  et tallinlaste teadlikkus lemmikloomade pidamisega seonduvast nagu nende järel koristamine, mikrokiibistamine, koerte jalutusväljakute kasutamine jms on paranenud. Hulkuvaid kasse ja koeri on tänavatel märgatavalt vähemaks jäänud. Triinu Maandi pani inimestele südamele, et peremeheta lemmiklooma leidmisel tuleks helistada Tallinna abitelefonil 1345 või teatada Paljassaares asuvale loomade varjupaigale.

Infopäevast osavõtjatel oli esinejale küsimusi ja ettepanekuid peamiselt Kristiines asuvate koerte jalutusväljakute kohta.

 Alates maikuust jõustub Kristiine linnaosas korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et majapidamises tekkivad olmejäätmed kogub ja transpordib jäätmeveoettevõte, kellele Tallinna linn on hanke korras andnud ainuõiguse teenindada jäätmeveopiirkonda. Ainuõiguse andmisel saab otsustavaks hankel konkureerivate jäätmeveoettevõtete poolt elanikele pakutud madalaim teenusehind. Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark andis infopäevast osavõtjatele esialgse ülevaate eesootavast. Kristiines on  korteriühistute ja eraisikute lepingupartneriks Tallinna Jäätmekeskus ja vedajaks Eesti Keskkonnateenused AS. Keskkonnaamet saadab elanikele teavitused ning järgmine Kristiine korteriühistute infopäev 4. aprillil on kavas pühendada korraldatud jäätmeveo teemale.

 Linlaste elukeskkonna pidev parandamine on Tallinna  linnavalitsuse üks prioriteete.

Tallinn on ulatanud korteriühistutele abikäe koduümbruse heakorrastamisel  ja haljastusega seotud kulude katmisel toetusprojektiga „Roheline õu“ juba 2013. aastast. 2018. aastal toetab Tallinn korteriühistuid hoovide heakorrastamise ja haljastamisega seotud kulude katmisel, milleks on linna eelarves ette nähtud 40 000 eurot. Varasemate aastatega võrreldes on muutunud toetuse taotlemise ja väljamaksmise kord. Kristiine Linnaosa Valitsuse heakorra peaspetsialist Anu Sügis tutvustas  Tallinna Linnavolikogu 8.veebruari 2018 määrusega nr 4 kinnitatud „Korteriühistute koolitustoetuse, ekspertiisitoetuse ja projekti „Roheline õu“ raames toetuste andmise korda“. Määruse kohaselt saavad Tallinnas asuvad korteriühistud toetusi taotleda Tallinna mittetulundustegevuse toetuste taotlemise iseteeninduskeskkonna kaudu.. Lähem teave http://www.tallinn.ee/est/rohelisemtallinn/ .

 Heakord on seotud ka turvalisuse teemaga. Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kindlustatus. Hooldatud, valgust läbilaskev kõrghaljastus, madalad hekid, korras hoovid, mänguväljakud loovad turvatunnet.

Kuigi laialt levinud arvamus on, et turvalisuse tagamine on eeskätt politsei ja kutseliste päästjate ülesanne, peab meeles pidama, et oluline on iga inimese enda panus, et nt raskendada hoonesse või ruumi sisenemist, mitte jätta vargusobjekti nähtavale kohale jms.

Kristiine Linnaosa Valitsus on alates 2016. aastast toetanud korteriühistuid turvalisuse tõstmisel ja jätkab toetusmeetmega ka 2018. aastal.

Kristiine linnaosa valitsuse linnamajanduse osakonna vanemspetsialist Marju Korts tutvustas korteriühistute toetusprojekti , mille taotlusvoor kestab 15. märtsist kuni 15. maini 2018. Toetuse taotlemise ja väljamaksmise tingimused on leitavad Kristiine linnaosa kodulehel: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Mittetulundustegevuse-toetamine-2 .

 Liikluskorraldusest kvartalisisestel teedel esines Tallinna transpordiameti liikluskorralduse peaspetsialist Sergei Orehhov, kes tõi  esile viimasel ajal enamlevinud pöördumised transpordiameti poole. Esineja tõi näiteid, kus kinnistuomanikud soovivad piirdeaedade juurde parkimist ja peatumist keelavaid liiklusmärke. Sergei Orehhov selgitas inimestele, et ta ei poolda liiklusmärkide paigaldamist kohtadesse, mis on juba reguleeritud liiklusseadusega. Mitmed parkimisprobleemid saaksid lahendused, kui käitutakse nii nagu seadus kohustab. Samuti ei saa lubada avalikus kasutuses olevale linna maale paigaldada liikluskorraldusvahendeid, mis lubaks parkimist ainult ühe korteriühistu liikmetele.

Osavõtjatel oli võimalus esitada küsimusi ja ettepanekuid. Tekkis elav mõttevahetus, mille käigus püstitatud probleemidesse lubas Sergei Orehhov süveneda. Kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et tuleb leida terviklahendusi, mis arvestaks kõigi osapoolte ohutusnõudeid.