28.10.2020

Kuidas last aidata, kui lapsel tekivad koolis raskused?

Lapsed, kellel on koolis raskusi, on kahte tüüpi:

Lapsed, kes kooli tulles nii ealises kui kehalises arengus saavutanud kooliküpsuse, aga kelle käitumises ja vaimses arengus on terve hulk hälbimisi

  • lärmakad ja pidurdamatud;
  • väliselt lohakad, ei suuda korrastada ja koos hoida oma asju või kaotavad neis sageli;
  • näiliselt julged ja agarad, kuid tegelikult ei saa nad oma tegevust tahtele allutada, ei saa sageli aru, mis nende käest tahetakse, ei suuda oma tähelepanu kontsentreerida ning neil on pindmine ja halb mälu;
  • lugemisraskustega, kuigi tunnevad kooli tulles kõiki tähti, ei saa häälikuid kokku sõnadeks, numbrid ja tähed lähevad segamini ning käekiri kujuneb raskustega;
  • puudub oskus vaadelda ja näha esemete kogumit, ei suuda loendada esemeid ja tegutseb huupi;
  • täiskasvanu jutu kuulamine väsitab, laps niheleb ja hakkab rabelema või mängib näppudega/katsub läheduses olevaid esemeid.

Tulemuseks on vaimse töövõime langus ning laps töötab alla oma võimete.

Mida teha?

  • õpetada vaatlema, kuulama, võrdlema, nimetama esemeid ühe sõnaga;
  • arendada peenmotoorikat, ergutada joonistamist, suures šriftis antud sõnades tähtede värvimist;
  • lasta laduda väikesi esemeid, konstrueerida (Lego);
  • vestelda, koos joonistada, vaadata lastefilme ja vestelda filmidest ja igapäevase elu teemadel;
  • korrigeerida kiirustavat kõnet (enne mõtle, siis ütle), laiendada ja täpsustada sõnavara;
  • harjutada eneseteenindamist, kuni laps õpib ennast jälgima.

Lisaks:

  • tagada edutunne;
  • mängudesse ja juttudesse põimida arvutamisülesandeid;
  • arendada mälu (luuletuste ja laulude päheõppimine);
  • seoste harjutamine: arvu liitehitust, seost number-arv-hulk;
  • korrata ütlusi;
  • küsida üle, mida laps tegema hakkab, kui talle on mingi ülesanne antud (lasta lapsel seletada).

Liiga tagasihoidlikud, kartlikud ja ebakindlad lapsed

  • ei julge rääkida ja räägivad liiga vaikse häälega;
  • ei suuda rohket sõnalist infot vastu võtta;
  • nad on enne kooli lugema õppima ja arvutama õppinud, kuid loevad ikka raskustega, teevad palju vigu ning häälikuanalüüs tekitab raskusi;
  • arvutada püüavad mehhaaniliselt, eksivad sageli ning neil puudub kujutlus hulkadest;
  • töötempo on nende jaoks liiga kiire, nad ei suuda keskenduda, väsivad kiiresti.

Tulemuseks on, et lapsel tekib edutuse ja ebakindluse tunne ning laps ei pinguta enam, lapsel tekib hirm edutuse ja tõrelda saamise ees.

Mida teha?

  • harjutada tegevusi, mida laps peab tegevuse käigus kommenteerima;
  • selgitada välja lapse olemasolevad teadmised ning süvendada ja kinnistada neid;
  • julgustada last oma olemasolevaid teadmisi kasutama;
  • õpetada kuulama selgitusi ja töökorraldusi, vajadusel neid lühendades ja lasta lapsel neid korrata;
  • laiendada ja täpsustada sõnavara;
  • aidata lapsel otsida parema omandamise ja tegutsemist kiirendavaid võtteid;
  • arendada peenmotoorikat;
  • täpsustada ja tugevdada hääldust;
  • harjutada loendamist, võrrelda hulki;
  • selgitada hulk-arvu seost;
  • selgitada arvu liitehituse sisu ja harjutada;
  • õpetada ülesandeid täitma alati mingis kindlas järjekorras ja neid üles märkima.