10.06.2019

Lasnamäe töötuba soovis jalakäijasõbralikku ja kogukondlikke tegevusi soosivat linna

Tallinna arengukava 2021+ Lasnamäe töötoas arutleti Lasnamäe linnaosa kui ka kogu Tallinna tuleviku üle. Arutelu toimus koostöös Lasnamäe kohalike partneritega MTÜ Lasnaidee ja Noorteklubi Active. Avaliku ruumi, liikuvuse ja mitme keskusega linna arutelu tulemusena sai kirja pandud mitu ideed, mille järgi lähiaastatel arengud linnaruumis toimuda võiksid.

Avaliku ruumi turvalisus, omanäolisus ja esteetilisus on kõigist liiklejatest olulisim just jalakäijatele, sest nemad on üldjuhul ainsad liiklejad, kes tulevad oma kodudest välja, et avalikku ruumi nautida. Jalakäijasõbralike lahenduste hulgas oli erinevaid ettepanekuid: rohkem kergliiklusteid, müratõkkeid, ülekäike, haljastust, kitsamaid autoteid ning laiemaid kõnniteid müra vähendamiseks ja ohutuse tagamiseks. Rõhutati olemasolevate linnaosa tühermaade läbimõeldud ja kohatundlikku arendamise vajalikkust.

Puudust tuntakse istumiskohtadest, vabaõhu üritustest, kultuuriasutustest (kino, ujula, spordihall, huviringid), mitmekesiselt varustatud spordiväljakutest, mille juurde kuuluks kultuuriprogramm – erinevad üritused stimuleerimaks nende kasutamist, näiteks, välitreeningud.

Ideena tuli välja ka kogukonnakohtade loomine, kus inimesed saavad omaalgatuslikult erinevates huvipõhistes klubides koos aega veeta. Noorte jaoks on oluline, et oleksid ka noortekesused, huvikeskused ja hubasus. Kogukondlik tegevus annab inimestele põhjuse enam panustada avalikku ruumi arengusse. Ühisüritused ja linnaaiad on vaid üksikud näited avalikku ruumi elavdavatest teguritest. Lisaks sellele loob kogukondlik tegevus kohalikule elanikkonnale suhtlustasandi, kus on võimalik arutada linnaosa probleeme ning neile üheskoos lahendusi leida.

Üks avaliku ruumiga seotud mõte oli korraldada ümber mõned kortermajakatused ning luua seal vaateplatvorme.

Vältimaks liigset autostumist ning üha enam kasvavat parkimisprobleemi, on oluline soodustada nii jalgratastega liiklemist, ühistranspordi kasutamist, sõidujagamisteenuseid kui ka jala käimist. Rattateede infrastruktuur pole piisavalt välja arendatud. Jätkuvalt tuleb teha turvalisemaid kergliiklusteid, rajada jalgrattaparklaid ja arendada rattakultuuri üldiselt. Pakuti välja väikeste teede ümberkorraldamine ühesuunalisteks, mis võimaldaks ummikute vältimist ja ohutust.

Parkimisprobleemide lahendamiseks pakuti välja järgmisi lahendusi: parem kohtade planeerimine, kalkuleerimine, migratsioonide monitooring, parkimismajade rajamine, tasulise parkimise kehtestamine, mahajäetud autode seaduse muutmine, mis piiraks auto kohalolemist parklas täpse päevade arvuga.

Lisaks suurtele kaubanduskeskustele peab Lasnamäel olema enam esindatud väikepoed ja kohvikud. See annab piirkonnale lisaväärtuse ning suurendab selle mitmekesisust ja loob atraktiivsust nii kohalike kui ka külaliste seas. See on ka võimalus eneseteostuseks linnaosa elanikele ja kohalike töökohtade tekitamiseks.

Avaliku kunsti väärtus on viimastel aastatel tõusnud, Lasnamäele on tekkinud mitmeid mastaapseid seinamaalinguid. Arutelu jooksul arvati, et linnakunst on siiski veel alahinnatud ning vajaks rohkem arendamist. Avaliku kunsti on võimalik luua ka tagasihoidlikuma eelarvega, näiteks kogukonna liikmete seas mõne ühisürituse raames. Samuti võib tänavakunstnikel olla võimalus kindlaks määratud kohtades kunsti praktiseerida.

Eraldi arutleti teemal „linn ühe keskusega vs mitme keskusega“. Leiti, et mitme keskusega linna moodustamine lahendab ummikute probleemi. Samas aga rõhutati, et Tallinnas esineb kitsaskohti linnaosade vahelise liikumisega. Üheks lahenduseks võib olla uute ekspress-busside või trammiliinide loomine ja jalgrattade rent. Ööbusside olemasolu linnaosa sees võib soodustada ka ööelu. Vajadusel osa kauplustest võivad töötada ööpäevaringselt. Oluliseks peeti EMO/haigla olemasolu igas linnaosas.

Foto: A. Sintsov

Uudise rubriigid: