14.01.2022

Linnad ühendavad jõud ülemaailmse kestlikkuse saavutamiseks

URBACT pilootvõrgustik Global Goals for Cities seob endas 19 Euroopa linna, kes kõik tegelevad ÜRO kestliku arengu eesmärkidega saavutamisega oma piirkonnas.

Kestliku arengu eesmärkide näol (Sustainable Development Goals) on tegemist 17ne omavahel seotud ülemaailmse sihiga, mis on „plaan parema ja kestlikuma tuleviku saavutamiseks kõigile“ . Nende eesmärkide rakendamine on tõeline väljakutse, mis nõuab, et omavalitsused rakendaksid uusi tööviise ja seda mitmel eritasandil.

Linnad ning kohalikud omavalitsused, mis pole kehtestatud vaid tegevuskavade elluviijateks, on selles kontekstis võtmeteguriteks. Need peavad pakkuma ainulaadseid lahendusi, et toime tulla ülemaailmsete väljakutsetega. Omavalitsuste ülesanne on lokaliseerida kestliku arengu eesmärgid ja muuta need reaalsuseks igal tasandil.

SDG_est.PNG

Kuidas käib kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine praktikas?
Global Goals for Cities  – partnervõrgustik, mille käivitas URBACT programm, koostöös Euroopa kohalike omavalitsuste ja piirkondade nõukoguga CEMR (Council of European Municipalities and Regions), üle-Euroopalise võrgustiku juhtpartner on Tallinn.

„Linnadena on meil võimalik muuta tulevik kindlamaks, kestlikumaks ning paremaks. Oma looduse kaitsmine ning kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise vastu võitlemine on äärmiselt oluline“, ütles Mihhail Kõlvart, Tallinna linnapea

Selles artiklis kirjeldatakse, miks on kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine äärmiselt oluline, miks on URBACTi võrgustik linnade probleemide lahendamiseks kohane ja mida loodetakse järgmise pooleteise aasta jooksul üheskoos saavutada.

Kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine – keeruline, kuid potentsiaalselt tasuv ülesanne
2015. aastal seati linnad ametlikult 2030. aasta tegevuskava  keskmesse, SDG11 ütleb: muuta linnad ja inimasulad kaasavaks, turvaliseks, kindlaks ja kestlikuks. Peale selle juhivad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD ning Ühinenud Linnade ja Omavalitsuste Maailmaorganisatsiooni UCLG tähelepanu sellele, et ligi 65% kestliku arengu 169st alameesmärgist on saavutamatud ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivse kaasamise ja panuseta. Seega on vaja mõista, mida kohalikud omavalitsused kestliku arengu eesmärkide kohta teadma peaksid .

Linnade ning kohalike omavalitsuste olulist rolli toonitas hiljuti ka Ricardo Rio,(Euroopa Regioonide raportöör), kes tõi välja, et kestliku arengu eesmärgid tuleb taas seada Euroopa Liidu säästva taastumise ning kliimameetme narratiivi keskmesse.   

Kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine on keeruline ülesanne, mis eeldab, et nii riikide valitsused kui ka kohalikud omavalitsused rakendaksid uusi tööviise.


SDG’de saavutamiseks on vaja:

  • ühist arusaama peamistest väljakutsetest ning kompromissidest eesmärkide ja sihtide vahel;
  • riiklike ja ka kohalike omavalitsuste märkimisväärset ambitsioonikust, valmidusega tegevused ümber kujundada;
  • ametitevahelist koostööd ja valitsuse tasandil ühtlustamist poliitilise sidususe saavutamiseks;
  • mitmete sidusrühmade kaasamist ühise visiooni ja kohalikkusega arvestavate tegevusplaanide koostamisse;
  • hästi informeeritud kodanikke ja aktiivset kodanikuühiskonda, kes võtaksid kohalikud omavalitsused vastutusele ning aitaksid kaasa pikaajaliste eesmärkide saavutamisele.

Teisisõnu tähendab kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine endisest olukorrast lahti-ütlemist, muutes 2030. aasta tegevuskava ümberkujundavaks missiooniks, hõlmates kogu poliitilist spektrit ja muid ühiskonna sektoreid.

Miks on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vaja URBACTi võrgustikku?
Arvestades ülaltoodud kaalutlusi, sobitud kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimise väljakutse hästi URBACTi meetodiga, milles rõhutatakse integreeritud lähenemisviise kestliku linnaarengu saavutamiseks ning mis põhineb kohalike sidusrühmade kaasamisel ja osalemisel. URBACTi tööriistakastis välja pakutud kavandatud meetmete planeerimise protsessi sammud on väärtuslikuks juhendiks, samuti CEMRi pakutud RFSC online-töövahend (viiteraamistik kestlikele linnadele), mis annab sammsammulised juhised hetkeolukorra analüüsimiseks ja prioriteetsemate kestliku arengu eesmärkide määratlemiseks.

URBACTi globaalsete eesmärkide juhtmõte oli suurendada kestva arengu eesmärkide lokaliseerimise mahtu alates osakondadevahelisest tööst kuni kohalike sidusrühmade kaasamise ja kohalike tegevustega eksperimenteerimiseni. 19 linna 19 Euroopa riigist hakkavad 2030. aasta tegevuskava tegelikkuseks muutma juba enne 2030. aastat.
Võrgustik käivitati 2021. aasta märtsis ning see kestab kuni 2022. aasta lõpuni.
Tõenäoliselt toob see partnerlinnadelt kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimise valdkonda palju uusi teadmisi.

Kui küsida inimestelt, mida soovitakse kestliku arengu eesmärkide kohta teada, kerkibglobal-sustainability_solingen.jpg esile kolm peamist teemat:
1. sidusrühmade kaasamine ja teadlikkuse tõstmine;
2. uued juhtimismudelid;
3. kohalikud näitajad, millega jälgida edusamme eesmärkide saavutamisel.

Olukord ei ole üllatav, arvestades seda, et 2030. aasta tegevuskava tulemusteni jõudmiseks tuleb kaasata kogu ühiskond ning samal ajal veenduda, et oleme õigel teel. Artikli ülejäänud osas puudutatakse lühidalt kõiki neid peamiseid teemasid, andmaks teavet, mis hakkab toimuma lähikuude jooksul.

Uued viisid kohalike sidusrühmadega suhtlemiseks

Kestliku arengu eesmärkidele laialdase toetuse saamiseks partnerlinnades on kesksel kohal sidusrühmade kaasamine ja teadlikkuse suurendamine. Soovime, et kodanikud räägiksid kestliku arengu eesmärkidest samamoodi, nagu nad räägivad ilmast,“ ütles Meathi maakonna nõukogu esimees raehärra David Gilroy, kui kohtusime maikuus virtuaalselt oma võrgustiku tuuril. Nii saame olla kindlad, et oleme oma kogukonnas teadlikkuse suurendamisel ja püsivate muutuste loomisel olnud edukad.“


Kuid pandeemia on selle töö päris keerukaks muutnud. Linnaametnikud on pidanud kolima virtuaalmaailma ning õppima sidusrühmadega suhtlema digikanalites. Võrgustikuglobal-sustainability_trim.jpg partnerite veebipõhistest kui ka  -välistest algatustest võib tuua näiteks veebikampaaniad „Jõulud kestliku arengu eesmärkidega“ Trimis (Iirimaa), noorte „Kestliku arengu eesmärkide ajurünnak“ Klaipedas (Leedu) ja plaanis on korraldada „Üleminekuõhtu“ Mouscronis (Belgia). Ühel võrgustiku kohtumisel 28.–29. septembril 2021 ühendasid need kolm linna jõud, et võimaldada võrgustiku liikmetel õppimist, kuidas suurendada teadlikkust ja kaasata elanikke.

Peamine väljakutse on selgitada, kuidas mõjutavad kestliku arengu eesmärgid inimeste igapäevaelu. Võrgustikku kuulumine võimaldab meil teistelt linnadelt õppida, kuidas kaasata sidusrühmi ja suurendada teadlikkust.“ Kamen Dimitrov, Veliki Preslav (Bulgaaria) kohalik projektikoordinaator.

 

Kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine „jagamatuks tervikuks“ – aeg eksperimenteerida!  

global-sustainability_larochelle.jpg

2030. aasta tegevuskava aluspõhimõte on kestliku arengu eesmärkide vastastikune seotus ja jagamatus. Teisisõnu, eesmärke ei ole võimalik täita ükshaaval, vaid need moodustavad terviku, rõhutas võrgustiku partner La Rochelle (Prantsusmaa) omavalitsuste ühendus oma 2020. aasta kestliku arengu aruandes. „Üks kestliku arengu eesmärkide voorustest on just see, et tuleb näha olulisi punkte ja kõigi eesmärkide vahelisi seoseid. Samuti aitavad need mõista eesmärkide sarnasust ning tunda ära meie jõupingutuste ühine suund.“ Seetõttu soovib La Rochelle‘i omavalitsuste ühendus ambitsioonika projekti, Zero Carbon Territory, elluviimisel kasutada tervikliku perspektiivi toomiseks kestliku arengu eesmärke.

Teises võrgustiku partnerlinnas, Solingenis (Saksamaa), on kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimine toonud omavalitusele kaasa uued tööviisid. Alates jätkusuutlikkuse strateegia vastuvõtmisest 2018. aastal, peavad kõik linnavolikogu otsused läbima „kontroll-nimekirja“, kas ja kuidas aitavad need kaasa linna strateegilistele eesmärkidele, mis on ühtlasi ka seotud kestliku arengu eesmärkidega.

Planeerida terviklikult 17 eesmärki – ja 169 alamsihti (!) – pole sugugi väike jõupingutus. See nõuab õppimist ja uute lähenemisviiside katsetamist, nagu näiteks eesmärgipõhine planeerimine missioonile orienteeritud poliitika kaardistamineportfoolio-lähenemisviisid, samuti nõuab see mõistmist, mida tähendavad Maa taluvuspiirid kestliku arengu eesmärkide koostoimed  ja ülekandumise efektid Kui uurida, kuidas saavad linnad „elada“ Kate Raworthi sõõrikumudelis, nagu see esitati 2021. aasta URBACTi festivalil, võib saada selle keerukuse lahendamiseks kasulikke ideid.

Võrgustiku teiste linnade kogemused võivad inspireerida ka linnajuhtimismudelite ümbermõtestamist, näiteks Urban Commons teema, mida käsitlevad URBACTi võrgustikud Civic eState , Co4Cities või EIT Climate-KIC Healthy, Clean Cities Deep Demonstrations.

Investeerimine kestliku arengu eesmärkide süsteemsesse lähenemisviisi võib tõepoolest pakkuda linnadele konkurentsieeliseid, nagu märkis EUROCITIESi peasekretär Anna Lisa Boni neljandal OECD linnade ja piirkondade kestliku arengu eesmärkide ümarlaual . Madrid on näide linnast, mis on kestliku arengu eesmärkidega süstemaatilisel ja osaluspõhisel viisil juba alustanud ning see aitab nüüd linnal jõuda Covid-19st taastumise prioriteedi saavutamiseni, mis on kooskõlas riigi valitsuse taastamiskava ja Euroopa Liidu tegevuskavade ja programmidega.

 

Kuidas tunda ära, et oleme õigel teel?
Kui jätta kõrvale sidusrühmade kaasamine ja juhtimismudelid, on kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimise kõige olulisem aspekt, et tegevused vastaks väljalubatule.

Nagu ütles hiljuti URBACTi kohaliku töörühma koordinaator Keli Yen Gävlest (Rootsi): Kui tahame kindlalt väita, et teeme kestliku arengu eesmärkidega edusamme, peame teadma mõlemat: 1) et liigume õigele poole; 2) kui palju jääb veel eesmärgist puudu.“  Kuidas teha seda praktikas?

See on keeruline teema, mida on arutletud juhtivates teadmusorganisatsioonides ÜRO säästva arengu lahenduste võrgustik EÜ Teadusuuringute Ühiskeskus OECD  ja ÜRO Elukeskkonna Programm . Ülesanne, kuidas seada linnadele asjakohaseid ja realistlikke eesmärke, mis vastaksid kestliku arengu eesmärkide ülemaailmsetele püüdlustele, on suur. Samuti, kuidas leida näitajad, mille järgi mõõta edu kohalikul tasandil. Väliste ekspertide toel uurivad võrgustiku partnerid väljakutseid planeerimisprotsessi käigus.

Eesmärkide seadmine on poliitiline kui ka teaduslik ülesanne, millega kaasnevad vaidluseid. Põhimõte on seada piisavalt ambitsioonikad eesmärgid ning tuleb „kuulata teadust“, nagu ütleb Greta Thunberg. Näiteks on Stockholmi vastupanuvõime keskuse 2018. aastal tehtud uuringutes leitud, et iga kümne aasta jooksul alates 2020. aastast tuleb vähendada heitkoguseid poole võrra – selle eesmärgi saavutamiseks oleme juba 2021. aastal kaugelt maas.

Pühendumuse ja edusammude näitamiseks korraldab üha enam aktiivselt kestliku arengu eesmärkidega tegelevaid linnu nn vabatahtlikke kohalikke ülevaateid (VLR) , kus antakse aru, milliseid meetmeid on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vastu võetud. Võrgustiku käivitusuuringus hindas 17 linna 19st, et VLRid oleksid üks neljast valikust, mida soovitakse võrgustiku eluea jooksul õppida.

Olenemata sellest, kas näeme võrgustiku eluea jooksul VLRide realiseerumist või mitte, pakuvad partnerlinnade määratletud eesmärgid ja meetmed võimalust saavutada ambitsioonikas tegevuskava valitsuse tasandil. Aastani 2030 on vähem kui üheksa aastat, seega aega pole raisata!

Lisainfo:

 

 

Teksti autor: Stina Heikkilä, Global Goals for Cities juhtekspert
Tõlge: Luisa Tõlkebüroo





Uudise rubriigid: