27.09.2018

Linnamuuseumis räägitakse palverändudest ja näidatakse reliikviat

Reedel, 28. septembri kell 18 räägib Tallinna Linnamuuseumis Teadlaste Öö raames palverändudest tuna ja täna Lagle Parek. Pühapäval, 30. septembril kell 13 tutvustab arheoloogiakogu hoidja Küllike Tint reliikviat ja teisi Pirita kloostri väljakaevamiste leide muuseumi püsinäitusel.

Tallinna Linnamuuseumis (Vene tänav 17) on 18.-30 septembrini muuseumi fuajees paavsti visiidi puhul vaatamiseks välja pandud ainus Eestimaa pinnal säilinud keskaegne reliikvia. Tallinna Linnamuuseumi kogus säilitatava museaali teeb eriti haruldaseks ja hinnaliseks selle ainukordsus. Piletiga näitusekülastajad saavad tutvuda ka teiste Pirita kloostrist pärit esemetega.

Reliikvia tuli päevavalgele 1970. aastate lõpu väljakaevamistel Pirita kloostrikiriku põhjalöövist. Pirita kloostri reliikvia koosneb sõrme-, käe- ja jalaluukatketest, mille ümber on seotud kuldbrokaadist tekstiiliribad. Kõige vanem on käsivarreluu, mis pärineb 5.–6. sajandil elanud isikult (deponeeritud Birgitta ordu kloostrile Pirital). Sääreluu ning veel üks käsivarreluu on pärit 11.–12. sajandist ning väike sõrmeluu 13. sajandist. Reliikviaga kaasas olevad tekstiilid on enamjaolt pärit 15. sajandi algusest. Pole täpselt teada, milliste pühakute säilmetega on tegu. Ilmselt peideti reliikvia ära kas enne kloostri lõplikku hävitamist Ivan IV sõjaväe poolt või sattus see pinnasesse pärast altarite purustamist.

Reliikviad olid kristlikus traditsioonis vahendajaks pühakute ja tavamaailma vahel ning neile omistati kaitsev ja imet tegev võime, nende poole palvetati ning teatud pühakutelt loodeti abi saada teatud tõbede ja hädade korral. Seetõttu oli Pirita klooster keskajal Eesti alal üks olulisemaid palverännupaikasid.

Lähemalt saab Pirita kloostri reliikviatest lugeda kogumikust MUINASAJA TEADUS 27
Tallinna Linnamuuseum on septembris avatud T–P 10.30–18.00.