Lõppeval aastal viidi Tallinnas ellu mitmeid olulisi projekte, mis parendavad nii linnaruumi kvaliteeti kui ka linlaste heaolu. Olulisemad neist on Tondiraba, Süsta, Kase ja peagi valmiv Männi park, Poska ja Võidujooksu tänavad ning Majaka rattasild. Rekonstrueeriti või parendati ka 70 lasteaia õuevalgustust ning loodi 45 uut linnaaeda.

„Meie eesmärgiks on kvaliteetse linnaruumi loomine, mis kätkeb endas mitmeid suundi: mugavam ja turvalisem liikuvus rõhuga jalakäijatele ja ratturitele, kättesaadavad ja mitmekesised rohealad, säästev linnataristu,“ ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalvaldkonda kureeriv abilinnapea Vladimir Svet. „2023. aastaks Tallinnale omistatud Euroopa rohelise pealinna tiitel küll tunnustab meie seniseid pingutusi, aga on ühtlasi ka avansiks, mis aitab meil kiiremini viia ellu muutused, millest võidavad kõik tallinlased.“

Teede ja tänavate valdkonnas võib Sveti sõnul ühe olulisema objektina välja tuua Poska tänava rekonstrueerimise, mille tulemusel sai tänav uue ilme ja sinna tekkis ka korralik kahesuunaline rattatee. Rannamõisa teel viidi läbi rekonstrueerimistööde I etapp, mille käigus valmis kaks raudbetoonist silda üle Tallinna linna piiril kulgeva Tiskre oja. Haabersti ristmiku kergliiklustunnelid said omapärase arhitektuurse kujundlahenduse – valgus muutub vastavalt inimeste liikumisele ja tekitab tunnelitesse hulgaliselt erinevaid mustreid ja valguslahendusi. Võidujooksu tänava rekonstrueerimisega avati jalakäijatele hea võimalus pääseda Lasnamäelt Lauluväljaku piirkonda.

Jätkus kergliiklusteede võrgustiku ja rattataristu arendamine. Valmis sai Filtri teed Kadrioru ja Ülemiste ühisterminaliga ühendav kergliiklustee, sh avati oktoobris kaheosalise kergliiklussilla ning vaateplatvormiga teelõik Gonsiori ja Majaka tänavate ühendamiseks. Sellega loodi sujuv ühendus Kesklinna ja Lasnamäe vahel nii jalgsi kui ka ratastel liikujaile. Pärnu ja Viljandi maanteede vahelisel kergliiklusteel rajati kaks tunnelit: üks neist Männiku tee ja teine raudtee alla Liiva peatuses. Pilootprojektina paigaldati 10 rattamaja, neist kuus on Lasnamäe ning neli Mustamäe korteriühistute haldusel. Jätkus ka rattahoidikute paigaldamine linnaruumi. Alustati Kalaranna tänavat ja Reidi teed ühendava rattatee rajamisega.

„Aastaks 2050 soovib Tallinn saavutada kliimaneutraalsuse ning muuhulgas on selle saavutamiseks oluline ka säästlik energiatarbimine ja süsinikuheite vähendamine,“ märkis Svet. „Tänavavalgustuse parendamiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks suurendasime LED valgustite osakaalu, mis tõusis 23 protsendilt 37ni. LED valgustite paigaldamisega väheneb ka valgusreostus. Renoveeritud sai 1488 tänavavalgustuspunkti, millega tänavavalgustuse elektrienergia tarbimine vähenes 585 MWh/a ning CO2-ekvivalent 536 tonni võrra aastas.“

Programmi „Turvaline ülekäigurada“ raames sai erivalgustuse 107 ülekäiku. Läänemere regiooni programm projekti LUCIA raames rekonstrueeriti Kanuti aia valgustus. Parendati või rekonstrueeriti ka 70 lasteaia õuevalgustust.

Tallinn sai aastaga rikkamaks mitme uue või korrastatud roheala võrra. Lasnamäele rajati unikaalse looduskooslusega Tondiraba park. Pargi rajamisel säilitati maa-ala looduslik osa, mida on enam kui 85% pargi territooriumist. Samas leiab sealt rohkesti atraktsioone aktiivseteks tegevusteks, sh pindalalt suurima mänguväljaku Eestis. Põhja-Tallinnas korrastati Kase ja Süsta pargid, kus samuti peeti silmas looduslikku lähenemist, lisaks tehti korda Stroomi ja Rocca-al-Mare vaheline laudtee. Mustamäel on lõpetamisel Männi pargi rekonstrueerimine. Eesmärgiga kaitsta väärtuslikku maastikku ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, moodustati Harku metsa kaitseala.

„Meie eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus igale linnaelanikule on mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel kättesaadav mõni roheala, kus saab aega maha võta ja looduses olla. Samuti tahame arendada välja tervet linna hõlmava rohe-siniste teekondade võrgustiku, mis ühendaks omavahel suurema osa linnaasumeid kas siis mereäärsete- või haljasaladena kujundatud liikuvusruumiga,“ selgitas Vladimir Svet.

Linnaruumi lillerohkemaks muutmiseks istutati kevadel 7000 püsilille, suvel lisandus peenardesse ja vaasidesse 73 442 suvelille ning tuhandeid roose Kadrioru parki, Reidi teele, Sõpruse puiesteele ja Laagna teele. Kultuurikatla ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juurde rajati uus haljasala „Kultuuripajad“. Linnaaianduse arendamiseks loodi 40 uut õppe- ja 5 uut kogukonnaaeda. Linnamööbel sai täiendust uute betoonist lillepostamentide-liiklustakistuste näol.

Rekonstrueeriti mitmeid mänguväljakuid üle linna, sh loodi tervisespordi võimalusi ka täiskasvanutele. Haaberstis, Nõmmel ja Pirital uuendati kokku 12 mänguväljakut ning Lasnamäel kahte mängu- ja ühte koerteväljakut, Mustamäele rajati üks uus mängu- ja spordiväljak.

Suvel tähistas oma 5. sünnipäeva Paljassaares asuv Tallinna loomade varjupaik. Selle aasta jooksul sattus varjupaika 819 lemmiklooma, kellest koju on saanud 594 neljajalgset. Koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga on Tallinnas loomapidajalt võõrandatud 119 lemmiklooma, kelle pidamistingimused ei vastanud nõuetele. Septembris toimus rahvusvaheline loomakaitse konverents, mida korraldasid koostöös Tallinna linn ja Eesti Loomakaitse Selts.