19.04.2022

MELT innovatsioonifoorumilt: Nutifirmad peavad täna kliente võitma roheliste leiutistega

Tallinna innovatsioonikonverentsil MELT sai näha seentest valmistatud ehitusmaterjali ja plaastreid, mis aitavad inimese stressitaset märgata.

Tallinna innovatsioonikonverentsil MELT tutvustasid teadlased Eesti uusimaid tehnoloogiasaavutusi. Näiteks ettevõte MyCeen valmistab ehitusmaterjalide nappuse ja kiire hinnatõusu ajal neid tööstusjääkidest ja seentest. ”Seeneniidistik käitub sidujana, mis seob kokku ka näiteks pudeda saepuru,” selgitas firma üks asutajatest Siim Karro. “Õigetes tingimustes seeni kasvatades muutub saepuru tahkeks, tugevaks ja heade soojusomadustega materjaliks.” 

Ettevõte Temp ID on aga välja mõelnud korduvalt kasutatavad ja pika elueaga nutiplaastrid, mida kandes saab inimene pidevalt olla kursis oma kehatemperatuuriga, tulemusi näeb nutitelefoni ekraanilt. “Uurisime, kuidas erinevad Covid vaktsiinid mõjutasid kehatemperatuuri,” lausus TempID juhatuse liige Mihkel Tedermaa, “Samas võib näha, et kui ees ootab pingeline esinemine laval või kui inimesele tuli kuri kõne, tõstab see kohe tema kehatemperatuuri. Niisiis saab sel viisil ka stressi analüüsida.”


Koostöö ja suhtlus olulisim

Foorumi peaesineja Antoni Lacinai õpetas, kuidas saaks firmad oma nutikate ideedega turul läbi lüüa. “Parim omadus on seejuures empaatiavõime – oskus mõista teisi inimesi. Tuleb nendega suheldes ka päriselt kohal olla, samuti nagu oma tiimiga,” rääkis ta. “Samuti tuleb oma ideedest rääkida selgelt ja energiliselt. Kõik need võimed teevad inimesest hea juhi. Kui sa ei mõista teist inimest, on sul ka raske oma sõnumit selgitada.”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves nentis, et halvast juhtimisest olulisem on rääkida heast juhtimisest. “Sa pead oskama oma teenuseid teenustena kirjeldada, pead oskama inimesi motiveerida ja loovust ja koostööd tekitada,” selgitas ta. “Kui sa seda kõike ei tee, siis sa ei saa
tehnoloogiainvesteeringust kasu kätte. Sa võid panna 10-100 miljonit eurot mingisse taristusse, aga kui sa selle peale ärilist ja inimväärtust ei loo, on kõik mõttetu.”

Ilvese hinnangul ei kuku start-upid läbi seetõttu, et on palgatud rumalaid inimesi või oli tehnoloogia vale. Pigem kukuvad firmad läbi, kui koostöö partnerite ja klientidega ei suju. Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol tegevjuhi Indrek Orava sõnul aitab linnaku start-upide inkubaator alustavate nutiettevõtete arengut kiirendada.

“Meie lihtsalt tuleme oma ekspertteadmistega ja mentorite võrgustikuga juurde ja aitame ettevõtetel kasvada,” lausus ta. “On palju insenere ja IT-inimesi, kellele pakume nö pehmete valdkondade koolitusi. Näiteks enesejuhtimise õpet, aga ka seda, kuidas läbi rääkida, kuidas müüa. Selge see, et kui inimene on tegelenud aastaid ainult ühe kitsa tehnilise asjaga, siis tal ei pruugi olla sama head suhtlusoskused. Aga siin on muidugi ka erandeid.”

Tehnikaülikooli vanemteaduri Alar Kuusiku hinnangul võtab innovatsiooni jõudmine ülikoolidest ettevõteteni veidi aega. “Ülikool on suhteliselt aeglane, sest teadurid ja insenerid tegeleksid seal hea meelega lõpmatuseni mingi sügava probleemiga,” selgitas ta. “Oluline on aga, et teadurid suudavad õppida. Kui nende juurde pöörduda ka teist või kolmandat korda, siis tulemus kindlasti paraneb. Seetõttu soovitan kasutada kõiki meetmeid, mis ülikoole ja ettevõtteid kokku viivad.”

Ilves nentis, et innovatsioon ja koostöö selle jaoks on kallis. Üks võimalus probleemi lahendamiseks on tema sõnul riigi toetus. “Meie laiema avalik huvi on ju see, et innovatsioon leiaks aset,” ütles ta. “See on aga ühiskonna ja maksumaksjate raha, mille eest tuleb siis ka mingi väärtus luua. Seega iga ettevõte seda raha ei saa.”

Eesti väiksus on eelis

Kuusik tõi välja Eesti eelise – meie riik on väike ja kõik räägivad kõigiga. “Küllap satuvad siin omavahel kokku nii need kuivad matemaatikud, insenerid, kui ka loovamad inimesed. Kõige ägedamad asjad sünnivadki sellest, kui need inimesed niimoodi kokku satuvad,” lausus ta. “Rääkige inimestega, tutvustage oma ideid, sest kunagi ei tea, kust see kontakt võib tulla.”

Teisalt on meil Kuusiku sõnul teada kõik kohad, kust teadmisi võib leida. “Me käisime paar päeva tagasi Tartu Ülikooli kliinikumis, seal on teatud sorti kompetents, teises haiglas jälle teine,” ütles ta. “Meil on tegelikult kõigil olemas suhteliselt hea võrgustik. Kasutagem seda!”

Tehnopol aitab ettevõtetel rohepööret teha

Kui sa tänapäeval ei tee tarbijale selgeks, kuidas oma tooteid roheliselt toodad ja müüd, läheb ta konkurendi juurde.
Tehnopoli tegevjuhi Indrek Orava sõnul on Tehnopol välja tulnud teenusepaketiga, mis aitab ettevõtetel rohepöördele orienteeruda. “Kõigepealt aitame teha roheauditi ja sinna juurde koostada rohepöörde teekaardi,” ütles ta. “Need aitavad kokku leppida, mis on lõppeesmärk, mis on vahe-eesmärgid, ja kuidas seda kõike mõõta. See on kindlasti suur töö, mis meid kõiki ees ootab. Tänavu katsume mõõta enda IT-jalajälge keskkonnale.”

See ei ole Ilvese sõnul sugugi lihtne tegevus, sest metoodikad on alles väljatöötamisel. “See nõuab väga palju analüüsi ja on küllaltki kulukas,” nentis ta. “Samas on enamik rohepöördest ka üldiselt ressursi kokkuhoid, et me saame asju odavamalt.”

Innovatsioonilektori Anu Ruuli sõnul on oluline mõista, mis paneb ettevõtteid rohepöördes osalema, kui nad ei näe selles kasu. “Kasu on see, et tarbija hääletab jalgadega. Kui sa ei kuuluta piisavalt, et toodad roheliselt ja kestlikult ning et see on su väärtustes kirjas, läheb tarbija konkurendi juurde. Võib-olla täna tundub see kulu, et ma pean arvutama, investeerima, vahetama, utiliseerima ja mõtlema teistmoodi, aga homme on see terve uus turg, sest uus generatsioon mõtleb teisiti.”

MELT innovatsioonifoorumi pildigalerii

Allikas: Pealinn

Uudise rubriigid: