11.11.2015

Maailma arengu kiirrongil püsimiseks tasub õppida hiina keelt

22.–30. oktoobrini 2015 külastas Eesti haridusdelegatsioon Shanghaid (Hiina), kus tutvuti hariduse ning hiina keele ja kultuuriga. Õppevisiidil osalenud tulid tagasi kindla veendumusega: hiina keelt tasub ja lausa tuleb õppida ka Eestis.

Visiidi korraldajaks oli Tallinna Ülikooli juures tegutsev Konfutsiuse Instituut, kellel on loodud partnerlussuhted  Shanghai rahandus- ja majandusülikooliga (Shanghai University of Finance and Economics – SUFE). Delegatsiooni juhtis Konfutsiuse Instutuudi direktor Mikk Kasesalk.

6. novembril jagasid delegatsiooni liikmed*, teiste hulgas Tallinna Haridusameti ja koolide esindajad, Tallinna 21. Koolis õppevisiidil saadud kogemusi ja muljeid. Silma ja kõrvu oli jäänud nii mõndagi huvitavat.

 

Miks just Hiina?

Kuigi Aasia tõusust räägitakse laiemas kontekstis palju, tekib siiski küsimus, miks just Hiina?

Vastuseks sobivad hästi ettevõtja ja konsultandi ning raamatu „Minu Hiina” autori Leslie Leino sõnad: „Kogu idapoolne Aasia on hiina kultuurist ja keelest sedavõrd mõjutatud, et mõistes hiina kultuuri ja keelt, on palju lihtsam mõista teisi Ida- ja Kagu-Aasia riike. ”

Tõepoolest – Hiina on praegusel ajal maailmas üks kiiremini arenevaid riike. Hiinast on saamas tänapäeva maailma kujundaja, võimas poliitiline jõud ja uus majandusliider, kellest sõltub palju. Hiina majandussektoris töötavate eestlaste arvates juhtub see juba lähema viie aastaga.

Kõrge eesmärgi on endale seadnud ka Shanghai – saada aastaks 2020 maailma innovatsiooni- ja teaduspealinnaks. Vaadeldes nende ülikiiret arengut on selle eesmärgi saavutamine enam kui tõenäoline. Kui aastal 1843 oli Shanghai vaid väike kaluriküla, siis praegu on tegu metropoliga, kus elab 25 miljonit inimest. Shanghais korraldati ka maailmanäitus Expo 2010.

Hiina Rahvavabariik on Hiina Kommunistliku Partei võimu all seega sotsialistlik riik. Seetõttu on mõistetav, et Hiina on pigem kinnine kui avatud ühiskond. Seepärast oli võimalus tutvuda Hiina koolide ja hariduskorraldusega eriti väärtuslik.

 

Huvitavad tähelepanekud Hiina koolis

Shanghai äratas eestlaste huvi muuhulgas PISA testide tipptulemustega tõttu. Muide – sel põhjusel oli huvi vastastikune, sest esikümnes figureerib ka Eesti. Hiinlaste huvi köitsid Eesti puhul ka innovaatilised saavutused, nagu näiteks Skype.

Eesti delegatsioon kohtus Konfutsiuse Instituudi partnerülikooli SUFE esindajatega, Shanghai Yangpu linnaosa haridusameti esindajatega ning üldhariduskoolide direktorite ja õpetajatega. Andres Pajula, Girta Päi, Anna Dvorjaninova, Reet Nõmmoja ja teised tõid välja oma tähelepanekud Eesti ja Hiina hariduse erinevuste kohta.

Girta Päi tõdes, et oli muljetavaldav näha, kui lugupeetud isik on Hiina ühiskonnas õpetaja. Õpetajat hindavad nii õpilased, lapsevanemad kui ka teised inimesed.

Väga oluliseks peetakse õpetajate koolitamist. Õpetajaks kasvamine algab tegelikult alles peale kooli lõpetamist ja toimub töö käigus. 

Õpetaja tunnikoormus on kaksteist tundi nädalas, ülejäänud aja tegeletakse tundideks ettevalmistusega, õpilaste nõustamise ja järelaitamisega ning enese arendamisega.

Üheks enese arendamise viisiks on teiste õpetajate tundide külastamine ning tagasisidestamine. Tunnid olidki pidevalt jälgitavad. Klassid olid varustatud kaamerate ja mikrofonidega. Külastatud koolis oli selleks isegi spetsiaalne labor (nagu seal seda kutsuti) peegelklaasist akendega, mille tagant sai vabalt tundi jälgida nii, et seesolijad seda ei märganud.

Klassid on suured, kuid distsipliin väga hea. Õpilased on koolis praktiliselt terve päeva (see on tasuline, sh ka pikapäevaringid on tasulised), kodutööd tehakse ära juba koolis. Oma päevapingeid, kui neid on, saavad õpilased välja elada spetsiaalses poksimise ja karjumise toas.

Tähtsal kohal on Hiinas riiklikult koostatavad haridusasutuste pingeread. Näiteks ülikoolide puhul ei lähtuta mitte ainult õppetulemustest, vaid olulised on ka rahulolu ja muud väärtused. Huvitav on see, et kui pingeread näitavad ühe või teise kooli mahajäämust, saadetakse selle leevendamiseks sinna parimad õpetajad teistest koolidest. Rotatsiooni rakendatakse ka koolijuhtide puhul. Nii hoitakse kõik koolid heal tasemel.

 

Hiina keele õppimisest Eestis

Hiina keelt emakeelena räägib üle 14 protsendi maailma rahvastikust ning nagu juba öeldud, tasub hiina keelt õppida ka Eestis. Hiina keele õpetajate sõnul mida varem, seda parem.

Eestis on selles suureks abiks Konfutsiuse Instituut. „Tallinna Ülikoolis laotud tugev Hiina vundament on tee tulevikku!“ tõdes Lesli Leino.

Kui mõnel koolil on soov alustada hiina keele õpetamist, tasub abi küsida Konfutsiuse Instituudilt, kes võimaldab õppida hiina keelt kuni kõrgtasemeni (C1). Direktor Mikk Kasesalki sõnul tagab instituut koolile hiina keele õpetaja, varustab kooli vajalike õppematerjalidega, võimaldab õpilastele hiina keele laagrit Hiinas ning kutsub õpilasi ülikoolis toimuvatele hiina keele ja kultuuri sündmustele (filmiõhtud, kultuuriklubi, hiina tähtpäevade tähistamised). Peale selle korraldatakse veel haridustöötajate visiite Hiinasse, Shanghaisse.

Hiina keele ja kultuuri õpetamisega tuleks alustada võimalikult vara, hiljemalt põhikooli vanemas astmes. Õppimine pole lihtne, algul õpitakse kaua vaid erinevaid hääli ja intonatsioone, tähemärke on vähemalt 5000. Õpilaste motivatsioon võib poolel teel kaduda. Kuidas seda säilitada, võib uurida koolidelt, kus hiina keelt juba õpetatakse. Need on: Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Viimsi Keskkool, Peetri Kool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool.

Hiinas õppivaid välistudengeid motiveerib Hiinas huvitav, kindel ja tasuv töö tulevikus. Eestis valitseb Hiina ekspertide puudus. Keeleoskus ja kultuuri tundmine annab võimaluse töötada nii Hiinas kui ka Eestis (saatkonnad, Eesti firmad Hiinas, Hiina firmad Baltikumis ja Põhja-Euroopas). Võimalik on ka akadeemiline karjäär.

 

Kuidas edasi?

Shanghai haridusameti ja koolide soov on leida ühiseid teemasid Eesti haridusasutustega, et arendada ametite ja koolide vahelist koostööd.

Sama soov on Andres Pajula sõnul loomulikult ka Tallinna Haridusametil. „Loodame, et koostöö, mis sai alguse Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi kaudu, jätkub ning Yangpu haridusameti esindajad tulevad järgmisel kevadel külla Tallinnasse,“ rääkis Andres Pajula. „Tallinnal on nüüd loodud suhted Yangpuga ning vastastikused külaskäigud kõigi eelduste kohaselt jätkuvad.“

 

* Eesti haridusdelegatsiooni liikmed: Mikk Kasesalk, Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi direktor, delegatsiooni juht; Andres Pajula, Tallinna Haridusameti juhataja; Reet Nõmmoja, Tallinna Haridusameti rahvusvahelise koostöö vanemspetsialist; Anna Dvorjaninova, Tallinna Pae Gümnaasiumi õpetaja ja hiina keele koordinaator; Girta Päi, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpetaja ja hiina keele koordinaator; Eili Laas, Peetri Kool; Helmer Jõgi, Tartu Jaan Poska Gümnaasium; Nadezda Tšerkašina, Narva Humanitaargümnaasium; Julia Rätsep, Narva Humanitaargümnaasium; Aari Juhanson, Viljandi Gümnaasium.

 

Pildid: Õppevisiit Hiinasse, Shanghaisse (22.-30.10.15)

 

Teksti koostas Andres Pajula, Anna Dvorjaninova, Girta Päi, Reet Nõmmoja jt muljete ning Mikk Kasesalki ettekande alusel Leini Jürisaar

 

 

Uudise rubriigid: