09.03.2022

Mälestusi Tallinnast täna 78 aastat tagasi

Nõukogude lennuvägi ründas 1944. aasta 9. ja 10. märtsil Tallinna. Tegemist ei olnud esimese õhurünnakuga, kuid need kaks olid kõige laastavamad.

Tallinn-1944-Harkiv-2022.jpgMärtsipommitamine Tallinnas oli Tallinna pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944. aastal Teise maailmasõja käigus.

Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 1944. aasta 9. ja 10. märtsi omad olid neist suurimad ja laastavamad.

Pommitamiste tagajärjel hukkus ametlike teadete kohaselt 757 inimest (586 tsiviilisikut, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu. [1]

Hävis 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet, mis kokku moodustas ligi 30% Eesti pealinna elamispinnast. [2] Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus ,,Kratt". Süttis Tallinna Niguliste kirikvaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi, hävis ka Tallinna ajalooline sünagoogi hoone Maakri tänaval.

Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.

Esimene rünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja see kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel algas teine rünnak ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Rünnakust võttis kokku osa umbes 280 Nõukogude pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Lasnamäe lennuväljal paiknenud ööhävitajate Ju-88 eskadrilli üheksast lennukist oli sel ajal stardivõimelisi vaid viis. Ometi lasid Luftwaffe hävitajad kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate Ju-88 eskadrill alla 36–38 nõukogude pommitajat.

Kes minevikku ei mäleta, elab seda uuesti läbi!