19.05.2020

Milliseid ettepanekuid tegid noored maailmakohviku raames Tallinna linna juhtidele?

Eelmisel reedel, 15. mail toimus Tallinna päeva raames Tallinna noorte maailmakohvik, mille eesmärgiks oli kaasata noori nende jaoks olulistel teemadel kaasa mõtlema, arutama ja üheskoos lahendusi välja mõtlema. Maailmakohvik viidi läbi nii eesti kui vene keeles ning teemad, mille üle arutada, pandi paika noortelt saadud sisendi põhjal.

Noored arutasid maailmakohvikus kahel teemal:

  • Kuidas muuta Tallinna linna liikumisvõimalused (sh ratta- ja kergliiklusteed) atraktiivsemaks? 

  • Kuidas saaksid Tallinna koolid paremini toetada õpilaste vaimset tervist?

Eriolukorra tõttu tuli maailmakohviku formaadis sündmus läbi viia Zoom keskkonnas ja seda kahes osas: eesti ja vene keeles. Päevajuhtideks olid Eesti Noorteühenduste Liidu juhid Roger Tibar (eestikeelne kohvik) ja Elizaveta Cheremisina (venekeelne kohvik). Arutelusid aitasid juhtida aktiivsed noored, sh Mustamäe ja Lasnamäe noortenõukogu liikmed, ja noorsootöötajad. Venekeelses kohvikus osales 19 noort, eestikeelses kohvikus 17 noort. Maailmakohvikusse olid kaasatud ka linna esindajad, näiteks eestikeelse maailmakohviku tulemusi kuulas Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ning nii eesti kui ka venekeelses kohvikus osales Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti peaspetsialist Erik Sarapuu.

Mida aga noored Tallinna kergliiklusteede ja vaimse tervise valdkonnas muuta soovivad?

Liikumisvõimaluste atraktiivsemaks muutmise juures toodi välja nii kergliiklusteede ohutuse kui mugavuse küsimus, samuti, et teede ühendus võiks olla parem ning et Tallinnas võiks olla rohkem võimalusi rataste laenutamiseks. Kergliiklusteid annaks noorte sõnul ohutumaks ja mugavamaks muuta, kui rattateed oleksid sõiduteest eraldatud ning nende märgistus ja valgustus parem. Teede ühenduse all toodi välja, et kergliiklusteed peaksid olema sujuvavad ning ei tohiks järsult katkeda ning linnaosade ja kesklinna vahel peaks ühendus olema parem. Samuti ootavad noored, et Tallinnas oleks rataste turvaliseks parkimiseks rohkem võimalusi. Ühe ideena pakuti välja ka kergliiklusteede äpp, kaardirakendus, kus inimesed saaksid ise märgistada häid liikumisvõimalusi ja probleemkohti.  Lisaks pakuti välja, et linnas võiks olla rohkem avalikke joogivee punkte, kus oma pudelit täita.

Küsimusele, kuidas Tallinna koolid saaksid paremini toetada õpilaste vaimset tervist, vastati, et koolide tugispetsialistid peaksid olema nähtavamad, koolides ja noortekeskustes tuleks korraldada rohkem vaimse tervise teemalisi loenguid ja töötubasid nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele ning õpilaste ja õpetajate vaheline suhtlus peaks muutuma paremaks. Samuti tõusis esile vajadus uuringu järele, kus pööratakse tähelepanu õppetööle ja vaimsele tervisele ning distantsõppe mõjule.

Kui soovid rohkem ja täpsemalt teada, mida noored ühe või teise punkti all mõtlesid, tutvu täismahus kokkuvõttega, mis esitatakse ka Tallinna linna juhtidele.

Nii eesti- kui venekeelne maailmakohvik kanti otse üle Facebookis ja salvestused on järelevaadatavad. Sel ajal, kui noored gruppides arutelusid pidasid, külastasid maailmakohvikut ka huvitavad külalised. Eestikeelset maailmakohvikut saad järele vaadata SIIN  ja venekeelset SIIN.

TALLINNA NOORTE MAAILMAKOHVIK 2020 SISEND TALLINNA LINNA JUHTIDELE

KERGLIIKLUSTEED

Kuidas muuta Tallinna linna liikumisvõimalused (sh ratta- ja kergliiklusteed) atraktiivsemaks?

  1. Kergliiklusteed ohutuks ja mugavaks
    1.1 Eraldada rattateed sõiduteest.
    1.2 Parandada kergliiklusteede märgistust, näiteks eraldada jalakäijate ja jalgratturite rajad, lisada liiklusmärke, piirdeid.
    1.3 Valgustada kergliiklusteed paremini, näiteks kasutada pimedas helendavat värvi tee märgistamiseks.

  1. Kergliiklusteede ühenduse parandamine
    2.1 Luua parem ühendus nii linnaosade kui ka pealinna ja lähivaldade vahel.
    2.2 Tagada kergliiklusteede järjepidevus, need ei tohiks järsult katkeda.
    2.3 Probleemkohad: Lasnamäe kanalis üles-alla liikumine, Järve kiirtee, Harku järve, Mustamäe K-Rauta piirkonnad, Kakumäe-Õismäe ja Lasnamäe-Kesklinn suunad, Mustamäe-Tammsaare pikendus.

  1. Rattalaenutus ja rattaparklad
    3.1 Muuta jalgrattad kättesaadavamaks ja luua rattalaenutuse süsteem. Võimalusel muuta see noortele ja vanuritele soodsamaks või pakkuda teenust tasuta.
    3.2 Luua rohkem rattaparklaid (nt võiks üks olla Jaapani aja juures) ning jalgrattamaju kortermajadele rastaste parkimiseks. Turvalisuse tõstmiseks paigaldada parklatesse videovalve.
    3.3 Luua võimalus ratast bussis transportida ning hoiustamiskohad selleks.

Lisamõtted:
- Kergliiklusteede äpp: kaardirakendus, kus inimesed saaksid ise märgistada häid liikumisvõimalusi ja probleemkohti. Eesmärgiks tõsta inimeste teadlikkust pealinna kergliiklusteedest ning võimaldada mugavamat liikumise planeerimist.
- Rohkem prügikaste kergliiklusteede äärde
- Esmaabi automaadid kergliiklusteede äärde, kust oleks võimalik paari euro eest desinfitseerimisvahendeid või salvrätikuid osta
- Avalikud joogivee punktid, kus oma pudelit täita
-Jalgrattamatkad ja sõidukoolitused koolides ning noortekeskustes

VAIMNE TERVIS

Kuidas saaksid Tallinna koolid paremini toetada õpilaste vaimset tervist?

  1. Koolide tugispetsialistid nähtavamaks
    1.1 Reklaamida psühholoogi teenuseid, näiteks psühholoogid käivad klassides end tutvustamas ja õpilasi vajadusel pöörduma julgustamas.
    1.2 Suurendada usaldust koolipsühholoogide ja õpilaste vahel, rääkida konfidentsiaalsusest.

  1. Vaimse tervise teemalised loengud, seminarid ja arutelud koolides ja noortekeskustes
    2.1 Eesmärgiks tõsta õpilaste, õpetajate ja lastevanemate teadlikkust vaimse tervise kohta ja vähendada abi otsimisega seotud tabusid.
    2.2 Kaasata aruteludesse lapsevanemaid ja õpilasi (noored ise väga ootavad, et neid kaasatakse olulistel teemadel kaasa rääkima).
    2.3 Kutsuda esinejaid, kellega noored hästi suhestuvad, näiteks teised noored, kes jagavad enda kogemusi ja motiveerivad. Noorte probleemidega aitavad tegeleda teised noored (vanemad noorematega).
    2.4 Luua rohkem elulisi teemasid (sh vaimne tervis, suhtlemine, sotsiaalmeedia) puudutavad õppeaineid või noorteprojekte (koolides, noortekeskustes).

  1. Õpetajate-õpilaste vahelise suhtluse parandamine
    3.1 Vähem rangeid reegleid ja rohkem üksteise kuulamist ja mõistmist (reeglid mõjuvad õppetööle positiivselt, kuid ei toeta alati vaimset tervist).
    3.2 Õpetajate tugi distantsõppe puhul on väga oluline: eelistada virtuaalseid tunde, mitte iseseisvaid töid. Distantsõppe tõttu keerulisem suhtlus õpetajatega tekitab õpilastes lisastressi.

Lisamõtted:
- Uuring Tallinna koolide õppetegevuste ja vaimse tervise kohta: eesmärgiks saada üldpilt, kuidas õpilastel läheb õppetöös ja kuidas on olukord vaimse tervisega ning lisaks uurida ka distantsõppe mõju.
- Kvaliteetne koolitoit muudab koolipäeva rõõmsamaks
- Foorumteatri ja grupiteraapia kasutamine

Uudise rubriigid: