20.09.2021

Nii ruttu!

Õnneterakeste askeldused 16. ja 17. septembril: terviseminutid, "Nunnud" ja maailmakoristuse päevast osa võtmine

Käes on sügis. Kured koondavad oma ridu ja pagevad soojale maale. Nende lahkumisest said eelmisel nädalal osa ka Õnneterakesed. Üks kureparv oli eksinud ka meie lasteaia kohale. Linnud tiirutasid ja otsisid meeleheitlikult sobivat kohta, kuhu maanduda, pisut puhata, keha kinnitada ja edasi lennata. Kuna Ülemiste järv ei asu mitte väga kaugel meie lasteaiast, siis ehk leidsid linnud endale sobiva koha puhkamiseks. Aga Õnneterakesed kogesid üht sügisemärki ja lastele sai osaks lehvitada kurgedele. 

Sügisest annab märku ka see, et sügis koondab varjualustesse ja tuppa kõik selle, mis kevadel maha pandud, suvel kasvanud. Kuna see aasta on lasteaias kuulutatud loovuse aastaks, siis ühendasid lapsed õueala loodusliku materjali sellega, mis Rohelise kooli aiast ei sobinud patta panna. Valmisid vahvad "Nunnud" ja lasteaia ukse kõrvale tehti pisike näitus.

Reedel võtsid Õnneterakesed osa maailmakoristuse päevast. Kuna vanarahvaski teadis, et tühi kott ei seisa püsti, siis eelnes enne koristustalgutest osa võtmist väike terviseamps. Õnneterakesed jätkasid värske salati reede traditsiooni ning meisterdasid varutud puuviljadest ise salati. Kui keha oli mõnusasti kinnitatud, oli aeg õue suunduda, sest töö vajas tegemist ning lasteaia Õnneterakeste mänguväljak korrastamist.  Endal ju ka mõnus mängida ja teistel kena vaadata korras mänguväljakut. Lapsed olid usinasti ametis sügislehtede koristamisega. Ametis olid nii väikesed kui ka suured Õnneterakesed: kes riisusid, kes tassisid lehti, kes hoidsid lehekottide suud lahti. Õuesoleku aeg möödus märkamatult. Ja kui oli aeg hakata tuppa minema, kostus üksmeelset nurinat: "Nii ruttu!". Kuna järgmisel nädalal on lasteaia sünnipäev, siis andsid Õnneterakesed oma panuse ka lasteaia ümbruse kaunimaks muutmisel. 

Ülle Sütt

Õnneterakeste rühma õpetaja