06.03.2018

Pealinn kasvab eeskätt kesklinna ja Põhja-Tallinna arvel

Juba käima lükatud ja perspektiivseid suuri kinnisvaraarendusi silmas pidades kasvab järgnevatel aastatel pealinna elanikkond eeskätt kesklinna ja mereäärse ala arvelt, tõdes Tallinna linnapea Taavi Aas täna Rahvusraamatukogus toimunud kinnisvara- ja ehitusturu teemalist konverentsi avades.

Näiteks on lisaks Kopli liinide arendamisele suured kinnisvaraarenduse plaanid seotud ka Paljassaare poolsaare sadama-alaga. Suurimad elanikkonna juurdekasvu piirkonnad saavad lähiaastail olema just kesklinn ja mereäärne ala.

Kesklinnas liikumine peab hakkama tulevikus põhinema ühistranspordil ja kergliiklusel - väljakujunenud teedevõrk on ammendanud läbilaskevõime ehk teisisõnu on saavutanud liikluskoormuse talutavuse piiri. Seetõttu on linnavalitsus seadnud eesmärgiks linna süda võimalikult autovabaks muuta - sõidukijuhid peavad arvestama, et südalinnas liiklemine läheb nende jaoks raskemaks, sest südalinnas liikluse korraldamisel antakse eelised ühistranspordile ja kergliiklusele. Selle üheks näiteks on Narva maantee ja Pärnu maantee algusest ja Viru ringist nn Peatänava kujundamise projekt.

Transiitliiklus tuleb linnasüdamest eemale suunata – selle üheks näiteks on sadamaalalt liikluse kesklinnast eemale juhtiv Reidi tee, ent ka kavandatav Väo liiklussõlm ning nn väike ringtee ümber Ülemiste järve. Ühtlasi tuleb luua soodsad ja konkurentsivõimelised alternatiivid isikliku sõiduki kasutamisele, sh luua juurde Pargi & Reisi parklaid, sh ka rongipeatuste juurde teisele poole linna piiri ning arendada trammivõrku.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi hinnangul kasvab soodsate majanduslike tingimuste korral pealinna elanikkond järgneva 10-15 aasta jooksul veel 25 000 kuni 50 0000 elaniku võrra - seega on Tallinnal potentsiaali kasvada poole miljoni elanikuga linnaks.

„See tähendab, et lisandub 10 000 – 20 000 peret, kes lisaks eluasemele peavad saama ka infrastruktuuri, sh sotsiaalsed teenustega kindlustatuse,“ tõdes Novikov. „See tähendab, et tekib vajadus umbes kümne täiendava lasteaia ja kahe-kolme kooli järele.“

Novikov rõhutas, et linn peab tõsiselt mõtlema, kuidas tagada suurte arenduspiirkondade puhul sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamise kohustus. „Näiteks Paljassaare arenguperspektiive silmas pidades oleks sinna vaja lisaks elu- ja büroopindadele ka lasteaeda – ma usun, et linna uueks suunaks saab olema selliste suurte arendusalade arendajatele ka sotsiaalse infrastruktuuri ehitamise kohustuse panek. Sellisest vastutustundlikust lähenemisest võidavad lõppkokkuvõttes kõik.“

Novikov lisas, et kahtlemata suurendavad linna arengupotentsiaali veelgi kavandatavad Rail Baltic ning Tallinn-Helsingi tunnel, mille realiseerumisel tekiks üle miljoni elanikuga kaksiklinn.