03.01.2017

Salapärased täpid tähendavad punktkirja

Ravimikarpidel või liftinuppude juures on tihtipeale näha salapäraseid reljeefseid täppe. Ravimi nimi või korruse number on kirjutatud punktkirjas, mille looja Louis Braille sünnist möödub 4. jaanuaril 208 aastat.

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide alus on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Seda kirja hakkas pime prantslane Louis Braille välja töötama 1825. aastal. Pimedate eestlasteni jõudis punktkiri ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid oli see neile peamine võimalus kirjandusega kursis olla. Nüüdisajal on lisandunud aga uued võimalused – helikandjatele loetud raamatud ning e-raamatute teksti kuulamine ekraanilugemis- ja kõnesünteesitarkvara abil. See on toonud kaasa punktkirjakasutajate arvu vähenemise. Kõige usinamad punktkirja lugejad on pimedad lapsed.

Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Punktkirjas raamatud on tavalistest tunduvalt mahukamad. Punktkiri ei ole jäänud siiski ainult raamatutesse ja jõudnud vaid ravimikarpidele ning liftinuppudele. Pimedatele arvutikasutajatele on teksti lugemisel ja kirjutamisel abiks punktkirjakuvar.

Kui pimedad inimesed hakkasid kasutama nutitelefone, tekkisid probleemid puuteekraanil kirjutamisega. Tavaklaviatuuril kirjutamine oli aeganõudev. Appi tuli rakendus, mis asendab tavalise klaviatuuri punktkirjaklaviatuuriga. Ekraani kohale tuleb asetada kuus sõrme ja koputada ekraanile soovitud tähe punktikombinatsioon. Telefoni sisestatud tähed on aga tavalised.

Louis Braille sünniaastapäeva tähistatakse ühtlasi ka ülemaailmse punktkirjapäevana.