15.05.2018

Selgusid tänavused Kristjan Raua preemia saajad

Kristjan Raua nimeline preemia pälvisid 2018. aastal Art Allmägi, Leonhard Lapin, August Künnapu ja Mall Paris.

Neli võrdväärset preemiat netosuurusega 2800 eurot ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas kolmapäeval, 16. mail 2018 kell 17.

Art Allmägi (sünd. 1983) pälvis preemia kõrgetasemeliste isiknäituste „Paint it Black I“ Draakoni galeriis ja „Paint it Black II“ Tartu Kunstimuuseumis eest. Leonhard Lapinile omistati preemia (sünd. 1947) pikaaegse väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunstniku, arhitekti, kirjaniku ja õppejõuna ning mahuka ülevaatenäituse „Tühjus ja ruum“ eest Kumu kunstimuuseumis. August Künnapu (sünd. 1978) pälvis preemia särava ja isepäise maaliloomingu eest ning Mall Paris (sünd. 1954) järjekindla, tundliku ja veenva esteetilise maalikeele loomise ning isiknäituste „Lift“ (Draakoni galeriis) ja „Sinine äär“ (Toompea lossi kunstisaalis) eest.

Art Allmägi on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik, kes kuulub klassikalist modelleerimist valdava ja selle võimalusi kasutava noorema põlvkonna skulptorite hulka. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos. Auhinnatud isiknäitused ammutasid inspiratsiooni Venemaa poliitikast, rõhudes Allmäele omaselt efektsele esteetikale.

Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd ning on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala (2008) ning Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala magistriõppe (2011).

Leonhard Lapin on sõjajärgse eesti kunsti üks olulisemaid autoreid. Lõpetanud küll 1971. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri eriala, on Lapini tegevus Eesti kunsti- ja kultuuriväljal laiahaardelisem – ta tegutseb kujutava kunstniku ja tegevarhitektina, võtab sõna kultuuriteoreetilistel ja päevakajalistel teemadel, kirjutab proosat ning luulet.

Lapin alustas aktiivse loomingulise tegevusega 1960. aastatel, tegutsedes koos noorte uuendusmeelsete kunstnike seltskonnaga popkunsti rühmituses SOUP ’69.

Kui nõukogude korra tingimustes oli Lapin vabakutseline arhitekt ja kunstnik, siis 1990. aastatest alates pühendas ta end paljuski õppetööle, juhendades noori kunstnikke ja arhitekte algul erinevates Soome kõrgkoolides ja alates 1995. aastast professorina Eesti Kunstiakadeemias. 1991–2003 oli Lapin ajakirja „Ehituskunst” peatoimetaja. Kõiki neid tegevusi on saatnud aktiivne kunsti- ja arhitektuuriloome, aktiivne isiknäituste korraldamine ja grupinäitustel osalemine.

August Künnapu on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis (1996–1997), Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri (1997–2002) ja Londonis Slade'i kunstikoolis kunsti (2000). 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ja 2009. aastast Eesti Maalikunstnike Liidu liige. 2007. aastal pälvis ta Konrad Mäe maalipreemia. Näitustel esineb Künnapu alates 1996. aastast, isiknäitusi on olnud väljaspool Eestit veel Manilas, Berliinis, Riias ja mujal.  August Künnapul  on loomingus mitmeid erinevaid lemmikteemasid – sportlased ja rahvatantsijad, kassid ja koerad, arstid ja arhitektid ning palju muud. Künnapu teostes võib näha mõjusid kubismist, art deco'st, retrost ja popkunstist. See kõik kokku loob efektselt mitmenäolise tulemuse, kus petlikule naivismile lisaks on ka psühholoogilist sügavust ja traagikat.

Mall Paris on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) maalikunsti osakonna 1984. aastal ja esineb näitustel alates 1981. aastast. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Maalikunstnike Liidu ja Akvarellistide Ühenduse liige. Paris on osalenud arvukatel ühisnäitustel Eestis ja välismaal ning korraldanud mitmeid isiknäitusi. Mall Paris on üks järjekindlamaid puhta abstraktsionismi ja minimalistliku maali viljelejaid Eestis, poetiseerides end ümbritsevat tagasihoidlikult, kuid samas järjekindlalt ning veendunult.

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – tänavu jagatakse seda juba 46. korda. Preemiat annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

2018. aastal esitati Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 39 kunstnikku ja kunstnike kollektiivi.