Tallinn kandideerib tänavu UNESCO loovlinnade võrgustiku muusikalinnaks, praeguseks kuulub muusikalinna kategooriasse 47 linna üle maailma ja neist 19 Euroopast.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinn suurim muusikakultuuri keskus Eestis, kus toimuvad nii laulu- ja tantsupeod kui ka suured rahvusvahelised festivalid ja kontserdid. „Meie ajalugu ja traditsioonid, ainuüksi laulupidu ja Lauluväljak on piisav ajend selleks, et kandideerida muusikalinnaks,“ märkis Kõlvart. „Kuid lisaks soodustavad meie loome- ja õpikeskkonnad ning kontserdipaigad mitmekülgset muusikaalast tegevust, nii muusika harrastamist, muusikakultuurist osasaamist kui ka muusika loomist. Muusika on Tallinna jaoks olulise tähtsusega, seda nii kultuurilises, hariduslikus, sotsiaalses kui majanduslikus mõttes. Seega soovime laulurahva pealinnana meie linna ja rahva muusikakultuuri veelgi rohkem maailmale tutvustada ning aidata seeläbi kaasa Tallinna kultuurielu ja muusikasektori elavdamisele.“

Ühtlasi viitas linnapea tallinlaste värskele rahulolu-uuringule, millest selgus, et Tallinna peetakse loomingulise õhkkonnaga linnaks. „Samuti soovisid uuringu järgi linlased oma kultuuriellu rohkem muusikaüritusi – kontserte ja festivale. Ma usun, et muusikalinnana saame kõike seda pakkuda mitte ainult tallinlastele, vaid ka kõigile Eesti inimestele ja külalistele,“ nentis Kõlvart.

Tallinna Filharmoonia kunstilise juhi Tõnu Kaljuste sõnul on UNESCO muusikalinnaks kandideerimine linna poolt väga meeldiv initsiatiiv, sest igasugune rahvusvaheline koostöö ja tähelepanu tähendab muusikute jaoks austust ja väärtustamist. „See on äratundmine, et meie linnas sündiv muusika kõnetab rahvusvahelist auditooriumi ning meie mitmekülgne ja ajalooliselt rikas muusikalugu väärib jutustamist. Igasugune tiitel on avanss, aga meeldiv avanss. See aitaks kaasa, et linna ja muusika sõbrasuhe muutuks igaveseks abieluks,“ rääkis Kaljuste. „Enamik suuri asju siin linnas on sündinud muusika saatel. Nii on muusikutel ja muusikal selles linnas olnud oluline roll. On vähe linnu maailmas, kus pöördelistel aegadel muusika oleks nii suurt rolli mänginud. Ja kus veel saaks näha „laulujõge“, kui 50 000 inimest laulupidude ajal liiguvad Lauluväljaku suunas ja kus selle jõe kaldad on tehtud kümnetest tuhandetest laulusõpradest.“

Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud Tallinna muusikavaldkonna kaardistuse kohaselt moodustab Tallinna muusikasektor ca 75-80% kogu Eesti muusikasektorist. 2020. aastal tegutses Tallinnas eelmainitud kaardistuse andmetel 1688 muusikavaldkonna asutust, organisatsiooni ja ettevõtet, milles on hõivatud 2073 inimest. Muusikavaldkonna kaardistusega saab tutvuda Tallinna uuringute andmebaasis.

UNESCO loovlinnade võrgustikku kandideerimine toimub iga kahe aasta järel, viimati 2017 ja 2019. Juhul, kui koroonast tingituna ajagraafikut ei muudeta, siis selgub tänavu hilissügisel, kas Tallinn on osutunud muusikalinnaks või ei.

UNESCO loovlinnade võrgustik käivitati 2004. aastal eesmärgiga tähtsustada kultuuri ja loovuse rolli linnade jätkusuutlikus arengus. Praeguseks kuulub võrgustikku 246 linna üle maailma. Viimastel aastatel on huvi võrgustiku vastu olnud väga suur – 2017. aastal võeti võrgustiku liikmeks 64, 2019. aastal 66 linna. Võrgustikus on seitse kategooriat: disainilinnad, filmilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, käsitöö- ja rahvakultuurilinnad, muusikalinnad ning meediakultuurilinnad. Üks linn saab kuuluda vaid ühte kategooriasse. Eestist kuulub võrgustikku Tartu kirjanduslinnana ja Viljandi käsitöö- ja rahvakunstilinnana.

Foto: Ain Saarna