08.09.2021

Sotsiaalabisüsteem muutub abivajajale kergemini kättesaadavaks

Linnavalitsus otsustas tänasel istungil saata linnavolikokku määruste eelnõud, millega kehtestatakse uues terviktekstis Tallinnas sotsiaalhoolekandelise abi andmine, sellega seonduvalt sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda kureeriv abilinnapea Betina Beškina nentis, et tegemist ei ole pelgalt kolme dokumendiga ehk linnavolikogu määruste eelnõudega, mille linnavalitsus heaks kiitis, vaid see on linna panus teha abivajajate elukorraldus inimlikumaks, kättesaadavamaks ja lihtsamaks. „Soovime nende muudatustega viia senisest enam oma sotsiaalhoolekande teenuste korraldamise ja osutamise abivajaja keskseks. Kui praegu tuleb näiteks abivajajal esitada taotlus konkreetse teenuse või toetuse saamiseks, siis edaspidi piisab abivajajal taotluse esitamisest, kus ta kirjeldab oma probleemi või muret ning sotsiaaltöötaja hindab tema abivajadust, selgitades välja talle sobiva abi erinevate teenuste ja toetuste näol. Seega soovime ulatada abikäe ja aidata inimest tema vajadustest lähtuvalt,“ selgitas Beškina. „Selleks loome ka kompaktse õigusaktide süsteemi sotsiaalabi teenuste ja toetuste reguleerimiseks, et edaspidi oleks teenuste ja toetuste info abivajajale kergelt kättesaadav ning annab tervikliku ülevaate kõigist linna pakutavatest sotsiaalabi võimalustest.“

Ka riiklikul tasandil on Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt juhitud omavalitsuste tähelepanu vajadusele vaadata üle, korrastada ja ajakohastada sotsiaalvaldkonna regulatsioonid. Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna kohalike omavalitsuste nõustamistalituse juhataja Evelyn Hallika tunnustab Tallinna linna initsiatiivi korrastada sotsiaalvaldkonna regulatsioone. „On tervitatav, et Tallinna linn suurima omavalitsusena on enda jaoks eesmärgistanud korrastada sotsiaalvaldkonna regulatsioonid ja võtnud ette sedavõrd põhjaliku ja mahuka töö. On oluline, et omavalitsuste regulatsioonid vastaksid sotsiaalhoolekandeseadusele, moodustaksid arusaadava terviku nii inimese kui ka sotsiaaltöötaja jaoks ja oleksid eesmärgistatud nõnda, et inimese abivajadust käsitletaks terviklikult ning abi osutataks vajaduspõhisena.“

Inimesele abi osutamist korraldab tema elukohajärgne linnaosavalitsus. Taotlust saab esitada ka vabas vormis, kuid selles peavad kajastuma samad andmed, mis kehtestatud vormiski. Vajadusel küsitakse taotluse esitajalt abivajaduse hindamiseks vajalikke andmeid juurde. Linnaosavalitsustel on õigus teha erandliku olukorra või kiireloomulise probleemi puhul kaalutlusotsus. Selleks, et lihtsustada abi taotlemist, kasutatakse andmete saamiseks võimalusel ka registripäringuid. Vältimatu abi saamiseks saab abivajaja pöörduda ka edaspidi otse teenuse osutaja poole, esitamata selleks taotlust linnaosale.

Sotsiaalteenuste osutamise korraga koondatakse kõikide teenuste kirjeldused kokku ühte määrusesse. Kui varem reguleeriti iga sotsiaalteenust eraldi määruses, mis ei andnud aga terviklikku ülevaadet kõikidest linna sotsiaalteenustest, siis edaspidi on abi vajavatel inimestel kui ka teenuse osutajatel võimalik saada neist ülevaade ühest õigusaktist. Tallinn osutab ja korraldab 19 sotsiaalteenust, millest 13 on kohaliku omavalitsusele kohustusena ette nähtud sotsiaalhoolekande seaduses. Uue korraga reguleeritakse ühtse tervikuna sotsiaaltoetuste ja linna poolt korraldatavate sotsiaalteenuse osutamist, sh reguleeritakse isikliku abistaja, turvakodu-, eluruumi tagamise, nõustamise-, lapsehoiu-, asendushooldus- ja järelhooldusteenuse osutamise korda. Ühtlasi hakkab edaspidi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet eluruumi tagamise teenust koordineerima ja eluruumide jagamise üle arvestust pidama. Samuti laieneb ka sotsiaaltransporditeenuse sihtgrupp.

Sotsiaaltoetuste maksmisel puudutavad olulisemad muudatused pensionilisa maksmist ja matusetoetust. Lühendatakse pensionilisa saamise õiguse nõuet rahavastikuregistri kande osas ühe aasta võrra. Võrreldes kehtivaga saab edaspidi toetust inimene, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn katkematult vähemalt alates toetuse taotlemise kalendriaasta 1. jaanuarist (varem taotlemise  kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist). Pensionilisa maksmist laiendatakse ka 17-aastastele noortele, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Muudatus on vajalik seetõttu, et praegu ei saa 17-aastased puudega lapsed, kellel on tuvastatud piiratud töövõime, mingit toetust (puudega lapse toetus, pensionilisa).

Ühtlasi täpsustatakse matusetoetuse regulatsiooni, et luua võimalus matusetoetust saada ka Tallinna linna registris oleval inimesel matuse korraldajana, kui lahkunul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht (sh surunult sündinud laps). Seeläbi välistatakse juhud, kus matuse korraldajal ei ole võimalik matusetoetust taotleda ühestki omavalitsusest.

Uus sotsiaalhoolekandelise abi osutamise kord jõustub kolmes etapis. 1. jaanuaril 2022 jõustub sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord ja sotsiaalteenuste andmise kord ning sotsiaaltoetuste andmise kord. 1. juulil 2022 rakendub abivajaduse terviklik hindamine ja 1. jaanuarist 2023 jõustub vajaduspõhise sissetulekust lähtuva abivajaduse hindamine.

Uudise rubriigid: