07.02.2022

Tallinn on Euroopas linnaroheluse poolest üks rikkamaid

Euroopa Keskkonnaagentuuri värske uuringu järgi on Tallinn rohelise infrastruktuuri ulatuse osas Euroopa pealinnade hulgas esikümnes. Linnaroheluse osas on Tallinn seitsmes ning puude võra katvuse osas kaheksas. Samuti leidis uuringus eraldi äramärkimist Tallinna Botaanikaaia Meelte aed.

Tallinn valiti 2023 aasta Euroopa roheliseks pealinnaks. Pealinna-aastal on Tallinna üheks põhiteemaks elurikkus ning kavas on veelgi suurendada ligipääsetavaid rohealasid ning ka kaitsealasid. Ligi viiendik Tallinna pindalast katavad riiklikul ja kohalikul tasandil kaitstavad alad ning Tallinn on ainus Euroopa pealinn, kus on ka raba. 

„Kõrge koht mõnes reitingus ei ole põhjus uhkustamiseks omaette. Tallinn ei ole valmis ning meie plaanid linna rohealade laiendamiseks, rikastamiseks, omavaheliseks sidumiseks vajavad veel palju tööd,“ lausus Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. „Rohelise pealinna tiitli saamisele aitas see kindlasti kaasa, et Tallinn on oma rohealade ja parkide väärtustamise ja arendamisega pikalt tegelenud. Tallinn 2035 arengustrateegia seab eesmärgiks, et loodusliku pinnase osakaal oleks vähemalt 65% Tallinna pindalast ning lähiaastatel on plaanis veelgi panustada linna elurikkusesse ning koostööle kogukondadega, et meie linnaloodust hoida ja arendada. Heaks näiteks on Putukaväil – Hiiu asumist kuni Kopli kaubajaamani kulgev 14 km pikkune lineaarpark, aga ka Lasnamäe klindiservale rajatav klindipark,“ lisas Svet.

Tihti on linnades ebavõrdsust selles osas, kellel on võimalik rohealasid kasutada ning kuivõrd ligipääsetavad on need erivajadustega inimestele. Euroopa Keskkonnaagentuuri uuringus on toodud erivajadustega inimeste peale mõtlemises eeskujuna Tallinna Botaanikaaia Meelte aeda, mis võimaldab tunnetada taimi läbi kõigi meelte. Meelte aed on suunatud ennekõike erivajadustega inimestele, kuid ka nii profi- kui hobiaednikele, ravimtaimehuvilistele, toidugurmaanidele ning kooliõpilastele. Aias saab taimi vaadata, puudutada, nuusutada, vahel ka maitsta ja isegi kuulata.

ÜRO kestliku arengu eesmärkides on ära toodud võrdne ligipääs turvalistele, kaasavatele ja ligipääsetavatele rohealadele (pargid, linnametsad, alleed, rannaalad). Rohelisem elukeskkond mõjub hästi noorte ja laste vaimsele tervisele, aitab neil paremini õppida ning leevendab stressi. Samuti mõjuvad rohealad ja pargid hästi vanemale põlvkonnale, võimaldades neile rohkem füüsilist tegevust ning pakkudes võimalusi teiste omavanustega suhelda, mis vähendab depressiooni ja sotsiaalse isolatsiooni ohtu. Haljasaladel või nende lähedal elavatel, töötavatel või õppivatel inimestel on parem vaimne tervis, vaimsed võimed ning väiksem suremus või diabeedi oht. Rohealade olemasolu linnades parandab õhukvaliteeti, vähendavad müra ja mõjub hästi elurikkusele. Samuti pakuvad puud, pargid ja muud haljastusega piirkonnad kuumadel perioodidel jahutust ja varju ning võimalusi sportimiseks, suhtlemiseks ja lõõgastumiseks.

Euroopa Keskkonnaagentuuri uuringuga saab lähemalt tutvuda siin: https://www.eea.europa.eu/publications/who-benefits-from-nature-in/who-benefits-from-nature-in

EGC_Roheline_Pealinn_est v.png