02.05.2022

Tallinn soovib moodustada Astangu-Mäeküla kaitseala

Tallinna Linnavalitsus valmistub algatama Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamist Haabersti linnaosas. Teisipäeval, 10. mail kell 17.30 toimub Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (Astangu 27) kaitseala kontseptsiooni avalik tutvustamine, kuhu linlased on oodatud kaasa rääkima ja mõtteid vahetama.

Abilinnapea Vladimir Svet selgitas, et arutelul antakse ülevaade tulevase kaitseala asukohast, loodusväärtustest ja kaitse alla võtmise protsessist. „Kohalik kaitseala on plaanis moodustada üle 162 hektari suurusel maa-alal, mis eri elustiku-uuringute kohaselt on Tallinna üks elurikkamaid piirkondi,“ sõnas Svet. „Eksperthinnangu kohaselt on tegemist linnale ülioluliste loodushüvede unikaalse tuumalaga, millel on väärtus nii rekreatsiooni ja tervisespordi kui ka koriluse ja loodushariduse võtmes. Kui sinna lisada veel kultuurilooline ja ajalooline väärtus, mille annavad mitmed pärandkultuuriobjektid, ei ole põhjust kahelda, et Astangu-Mäeküla piirkond väärib kaitset ja säilitamist oma praegusel kujul.“ 

Haabersti linnaosavanem Oleg Siljanovi sõnul on linna tellimusel läbi viidud kaitseala põhjendatuse ekspertiis, milles jõuti järeldusele, et tegu on väärtusliku looduskooslusega omavalitsuse tasandil. „See tähendab, et Astangu-Mäeküla piirkonnas on looduslike liikide ja elupaikade kombinatsioone, mida mujal omavalitsuse piires ei leidu või on need väga haruldased ning mille säilimine ilma kaitseta ei oleks mõeldav,“ selgitas linnaosavanem.

Ta lisas, et ekspertiis tõi välja ka Tallinna piires unikaalsed ja väärtuslikud looduskooslused kaitsealuste ning haruldaste liikide elupaikade ja kasvukohtadega. „Piirkond on Eesti olulisim nahkhiirte parvlemispaik ja üks olulisimaid talvituspaiku. Lisaks on see linna piires liigirikkaim ja parimas seisus elupaik kahepaiksetele, roomajatele, kimalastele ja päevaliblikatele ning suurim ja mitmekesiseim elupaik haudelindudele ja ulukitele. Enam kui 20 hektaril laiub üks linna ulatuslikumaid alvarikooslusi, seal on sanglepa-lodud ja salumetsad ning kasvab mitmeid kaitsealuseid taimeliike. Seega on ala kaitse alla võtmine igati põhjendatud,“ sõnas Siljanov.  

Järgnevalt seisab ees Astangu-Mäeküla piirkonna kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine linnavalitsuse korraldusega, seejärel toimub avalik väljapanek ja avalik arutelu. Loodusobjekti võtab kohaliku kaitse alla oma otsusega Tallinna Linnavolikogu.

Ettepaneku moodustada piirkonda riiklik looduskaitseala tegi riigi Keskkonnaamet 2010. aastal. Kaheksa aastat hiljem otsustasid Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet looduskaitseala rajamise plaanist loobuda ning moodustada väiksele alale püsielupaik I ja II kaitsekategooria liikide kaitseks. Otsus sai teoks juunis 2021, kuid kaitse alla võeti vaid II kategooria nahkhiirte talvituskohad ning kolm I ja II kategooria taimeliiki. Märtsis 2021 esitati Tallinna linnavalitsusele 45 kodaniku allkirjaga ettepanek Astangu-Mäeküla kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala moodustamiseks. Maist oktoobrini 2021 viidi Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel läbi ettepaneku põhjendatuse ekspertiis.

Seni on Tallinnas moodustatud kolm kohaliku tasandi kaitseala: Pääsküla raba (2013), Merimetsa roheala (2017) ja Harku mets (2021). Linnas on ka hulgaliselt kaitsealuseid objekte. Riiklikul ja kohalikul tasandil kaitstavad alad katavad ligi viiendikku Tallinna pindalast. NATURA 2000 alad hõlmavad Tallinna maismaast 7,2%.

I kaitsekategooriasse kuulub Eestis 64 liiki, mis on haruldased ja inimtegevuse tõttu hävimisohus ning esinevad vähestes elupaikades (vt I ja II kaitsekategooria liikide loetelu). Püsielupaik on kaitstav ala, mis moodustatakse kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks, optimaalse suurusega alal rakendatakse konkreetse liigi kaitseks vajalikke piiranguid.

Uudise rubriigid: