31.10.2019

Tallinna 2020. aasta eelarve kasvab 823 miljoni euroni

Tallinna linnavalitsus esitas täna linnavolikogule 2020. aasta linnaeelarve eelnõu, mille kogumaht on ligi 823 miljonit eurot. Võrreldes 2017. aastaga on järgmise aasta linnaeelarve kogumaht neljandiku võrra ehk 25 protsenti suurem.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on järgmise aasta linnaeelarve suunatud linlase heaolu parandamiseks, et iga pealinlane tajuks linnaeelarve mõju oma igapäevaelus. „See tähendab, et linnaeelarves on kasvanud selliste suhteliselt märkamatute eelarveridade maht – näiteks kõnniteede ja kvartalisiseste teede remont, lumekoristus- ja tänavapuhastustööd või tänavavalgustus, erivajadustega laste vajadusi arvestavad mänguväljakud, sorteerimisvõimalustega prügikastid linnaruumis ja paljud teised väikesed asjad, mis muudavad linnaruumi elaniku jaoks mugavamaks,“ ütles linnapea.

„Linnavalitsus hakkab uuel aastal välja töötama põhimõtteid, kuidas saaksid linlased 2021. aasta eelarve kujundamisel kaasa rääkida. Nii võiksid tulevikus näiteks iga linnaosa elanikud leida omale ühe prioriteetse objekti, millesse linn võiks investeerida,“ sõnas Kõlvart. „Tallinna linn algatas juba 2014. aastal kaasava projekti  ehk linna positiivse programmi, millega koguti kokku linlaste ettepanekud elukeskkonna paremaks muutmiseks. Kaasava eelarve elluviimine oleks Tallinna positiivse programmi järgmiseks arenguetapiks.“

Sotsiaalhoolekandes tagatakse linnaeelarves erinevate linnaelanike sihtgruppide sotsiaalne toimetulek ja võimalused ühiskonnas aktiivselt osaleda. Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna tegevuskuludeks on kavandatud ligi 67 miljonit eurot ja investeeringuteks 11 miljonit eurot. Nii on ette nähtud teenused ja toetused nii lastega peredele, eakatele, erivajadustega inimestele kui ka teistele abivajajatele. „Oluline on esile tõsta hooldustöötajate 20-protsendine palgatõus,“ ütles Kõlvart. „Kuna riiklikult on lahendamata õendusteenuse osutamine suurtes hooldekodudes, siis rahastame linna eelarvest koduõendusteenust nii kroonilistele haigetele kodus kui Iru Hooldekodus elavatele klientidele.“

„Järgmisel aastal suurendame ka raske ja sügava puudega täiskasvanute tugiisikute osutatavat teenuse mahtu poole võrra ja teenuse tunnitasu tõstame senise 6 euro asemel 10 eurole. Seda selleks et tagada inimestele vajalikus mahus teenuste kättesaadavus ja tugiisikutele oleks võimalik maksta konkurentsivõimelist töötasu. Raske ja sügava puudega laste tugiisiku teenuse tagamiseks oleme eelarvesse kavandanud ligi 2 miljonit eurot, mis osaliselt kaetakse Tallinna Televisiooni vabalevikanalina sulgemise kokkuhoiu arvelt,“ selgitas linnapea.

2019. aasta esialgse linnaeelarvega võrreldes on tegevuskulude kasv tervishoiu valdkonnas tuleval aastal 13,7% ja sotsiaalhoolekande valdkonnas 11%, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande investeeringud kasvavad vastavalt 142% ja 170%. 

Järgmisel aastal korrastab ja rekonstrueerib järk-järgult terves linnas mänguväljakuid, et luua arengu- ja mängimisvõimalused erivajadustega lastele ja nende perede jaoks – selleks on eelarves kavandatud 1,5 miljonit eurot.

Haridusvaldkonna tegevuskulud moodustavad 40 protsenti linnaeelarvest ehk ligi 263 miljonit eurot koos riigipoolse toetuste-eraldusega. Haridusvaldkonna investeeringute mahuks on kavandatud ligi 49 miljonit eurot. Järgmisel aastal valmib Eesti ühe suurema erivajadustega laste kooli, Tondi Põhikooli tervikrenoveerimine ja Lasnamäe põhikooli renoveerimistööd, ühtlasi alustatakse Tallinna Arte Gümnaasiumi rekonstrueerimistöödega ja Mustjõe gümnaasiumi tervikrenoveerimise ettevalmistustöödega ning alustatakse Nõmme Gümnaasiumi kõrvale spordihoone rajamist. Kokku alustatakse järgmisel aastal 13 kooli ja lasteaia renoveerimistöödega.

„Järgmisest sügisest näeme ette ka eralasteaedades käivatele pealinna lastele toidukulude kompenseerimist, et toetada lapsevanemaid, kes peavad leidma oma lapse vajadustest või eripärast lähtuvalt sobiva õpikeskkonna,“ rõhutas Kõlvart. „Ühtlasi soovime toetada  varasemast enam koolikiusamise ennetus- ja sekkumisprogrammide toetamist. Koolikiusamisse tuleb suhtuda nulltolerantsiga ning erinevate kiusamise ennetus- ja sekkumisprogrammide rakendamiseks kõigis meie koolides eraldame üle 50 000 euro.“

Tegevuskulude kasv haridusvallas on järgmisel aastal võrreldes selle aasta esialgse linnaeelarvega 3,2% ja investeeringute kasv 10%. 

Teede ja tänavate valdkonnas on prioriteetideks kvartalisiseste teede ja kõnniteede remondid, selleks on planeeritud kaheksa miljonit eurot, mis on kolm miljonit eurot enam, kui möödunud aastal. Ent ühtekokku panustab linn sellesse valdkonda ligi 70 miljonit eurot. Muuhulgas jätkatakse kergliiklusteede ja terviseradade rajamist – teiste seas jätkatakse Viljandi mnt kergliiklustee teise etapi ehitusega, Hooldekodu tee kergliiklustee, Filtri teed Kadrioruga ja Ülemiste ühisterminaliga ühendava kergliiklustee ehitustöödega. Kokku panustatakse kergliiklusteede rajamisse 6,2 miljonit eurot.  Lisaks kavandatakse raudteesalused käigutunnelid, näiteks Endla tn, Paldiski mnt, Pääsküla raudteejaam ning Kotka ja Tehnika tn vahel.

Heakorra valdkonnas jätkub parkide ja rohealade korrastamine, milleks kavandatakse ligi kolm miljonit eurot. Samuti jätkub linnaosades kogukonnakeskse  põllumajanduse arendamine. Heakorra tegevuskulud kasvavad võrreldes tänavuse esialgse linnaeelarvega 15,3% ja investeeringud ligi 25%.

Mahukateks investeeringuprojektideks on ka Tallinna Linnateatri arendustööd, milleks on kavandatud ühtekokku 5,7 miljonit eurot. Seoses Tallinna Linnateatri ajutise mängupaiga vajadusega teatrikvartali põhjaliku ümberehitamise ajaks, viiakse Salme Kultuurikeskuses läbi ulatuslikud rekonstrueerimistööd, milleks on  järgmisel aastal kavandatud ligi 800 000 eurot.

Tallinna Loomaaia tiigrioru rajamiseks on kavandatud 1,5 miljonit eurot ning Tallinna Botaanikaaia investeeringuteks 5,5 miljoni eurot, mis näeb ette nii palmimaja rekonstrueerimise kui ka ja majandushoone suuremahulised ehitustööd.

Väiksemaid investeeringuid on planeeritud ka kõigis teistes linna tegevusvaldkondades.

Uudise rubriigid: