30.04.2018

Tallinna Keskraamatukogus räägitakse alternatiivajaloost kui ilukirjanduslikust žanrist

Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) jätkuvad 2017. aasta novembris alanud loengud alternatiivajaloost. Neljapäeval, 3. mail kell 17.30 on loengu teemaks „Alternatiivajalugu kui ilukirjanduslik žanr“.

Üritusel arutavad lektorid ühel ajaloolaste ja ajaloohuviliste lemmikteemal - kui ajalugu läinuks teisiti? Tutvustatakse ala, kus kohtuvad ajalugu ja ilukirjandus ning kõneldakse erinevate ajaloostsenaariumide läbimängimisest kirjanduslikus vormis.

Mis on peavoolu- ja mis alternatiivajalugu, kas illuminaadid juhivad meie elu jpt sellistele küsimustele püüavad vastuseid leida Milvi Martina Piir ja Erkki Bahovski. Kultuuri- ja teaduslugu, ilukirjandust, semiootikat ja (kollektiiv)psühholoogiat abiks võttes tutvustatavad lektorid ajaloo „tegemist” ja erinevate ajalugude loomist.

Milvi Martina Piir on ajaloolane ja kirjanik, mitme romaani ja luuleraamatu autor. Ta on kirjutanud koolidele ajalooõpikud „Inimesed ajas”, „Vanaaeg” ja (koos Erkki Bahovskiga) „Valgus ja varjud. 20. sajand ajaloos”. Ajaloolasena uurib ta inimese subjektiivse ajataju kujunemist ja vaimset ajarändu, millele toetub ajaloost mõtlemine. M. M. Piir on töötanud õppejõuna, läbi viinud kohtumisi ja seminare, avaldanud artikleid, teinud kaastööd erinevatele raadiojaamadele.

Erkki Bahovski on ajaloolane ja ajakirjanik, kuukirja Diplomaatia peatoimetaja. Ta on tõlkinud soome keelest raamatuid, sh „Jüri Vilmsi surm“, osa „Maailma ajaloost“ ja „Eesti ajaloost“ ning  valitud 2009. aastal ajalehe Postimees arvamusliidriks. E. Bahovski on „Välismääraja“ saatejuht Kuku raadios, teeb kaastööd erinevatele raadiojaamadele ja avaldab välispoliitika kommentaare ajakirjanduses.

Kirjanduslike vestlusringide sari „Alternatiivajalugu ilu- ja aimekirjanduses“ koosneb viiest kohtumisest alates mullu novembrist kuni tänavu maini.  Osavõtjatele tutvustatakse alternatiivajaloo mõistet ja liike, seoseid võimuideoloogiate ja populaarsete vandenõuteooriatega ning väljendusi ilu- ja aimekirjanduses. Ühtlasi räägitakse üldarusaadavas vormis mõningatest ajaloo uurimismeetoditest (allikakriitika, põhjuse ja tagajärje seos jms) ning juhitakse tähelepanu subjektiivsuse ja tõlgenduse rollile ajalookirjutuses.