27.01.2022

Linna elukeskkonnaga on rahul valdav osa elanikke

Tallinna elukeskkonnaga tervikuna on elanikest rahul 94 protsenti, sealhulgas on linna elukeskkonnaga väga rahul 34 protsenti.

“Tallinlased hindavad oma elukeskkonda kõrgelt – sellega on väga rahul või pigem rahul kokku 94 protsenti linna elanikest. See on väga kõrge näitaja, mis on püsinud stabiilsena. Rahulolu oma linnaosa elukeskkonnaga on isegi mõnevõrra kasvanud,” ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. “Valdkonniti on kõrgema hinnangu saanud tänavavalgustus ja heakord. Võime olla uhked oma linnaruumi puhtuse üle – lisaks linlastele panevad seda alati tähele ka meie külalised.“

 

Üldine rahulolu linna elukeskkonnaga on viimastel aastatel püsinud stabiilne: aastatel 2015–2021 on Tallinna elukeskkonda üldiselt hinnatud neljapallisel skaalal 3,2–3,3 palliga. Ka 2021. aastal oli keskmine hinnang 3,3 palli neljast, selgub tallinlaste rahuloluküsitluse tulemustest. Küsitluse järgi hindavad elanikud kõige kõrgemalt linnaruumi puhtust, millega on väga rahul või pigem rahul kokku 87 protsenti küsitletutest ja ei ole rahul 12 protsenti. Keskmiselt kõige rahulolevamad on tallinlased haljasalade, parkide, avalike mänguväljakute ning tervise- ja liikumisradade seisukorraga. Haljasalade ja parkide seisukorraga oli küsitletutest rahul 88 protsenti ning avalike mänguväljakute, tervise- ja liikumisradadega 76 protsenti. 

 

“See ei ole kindlasti juhuslik, sest viimased kolme aasta jooksul oleme haljasaladesse ja mänguväljakutesse väga palju panustanud ning seda valdkonda eelisjärjekorras arendanud ning on hea meel, et ka linlased on seda märganud,” kommenteeris Kõlvart.

 

Oma linnaosa elukeskkonnaga on küsitluse andmetel rahul samuti 93 protsenti tallinlastest, sealjuures väljendati täielikku rahulolu elukeskkonnaga oma linnaosas sagedamini kui linnas tervikuna. Kõige rahulolevamad on oma linnaosaga Pirita elanikud, kellest 98 protsenti on elukeskkonnaga rahul. Kõige madalam oli rahulolu linnaosa elukeskkonnaga Kristiines, kus 90 protsenti küsitletutest oli sellega rahul.

 

Tallinlaste rahulolu oma linnaosa olmevaldkondadega on küllaltki kõrge: vähemalt kolmveerand on rahul pea kõigi olmevaldkondadega. Sealhulgas tänavavalgustusega on rahul kokku 88 protsenti kõigist küsitletutest, õhu puhtusega 83 protsenti ning tänavate ja teeäärte puhtusega 82 protsenti. Enim rahulolematust väljendasid küsitletud müra ja tolmu taseme suhtes oma linnaosas: müra tasemega ei ole rahul 24 protsenti vastanutest ja tolmu tasemega 25 protsenti. 

 

Rohkem kui pooltel ehk 56 protsendil tallinlastest kulub oma peamisse sihtkohta jõudmiseks tööpäeviti 20 minutit või vähem ning 35 protsendil 20–45 minutit. Sealhulgas jõudis 22 protsenti küsitletutest oma peamisse sihtkohta 10 minutiga või kiiremini. Aasta varem jõudis oma peamisse sihtkohta 20 minutiga või kiiremini 50 protsenti küsitletutest. 

 

“Kindlasti on positiivne tendents, et suur hulk inimesi jõuab igapäevaselt oma sihtkohta kiiremini. Nii jõuame vähehaaval lähemale ka linna arengustrateegias 2035. aastaks seatud eesmärgile, et enamiku elanike igapäevategevused ja -teenused jääksid 15 minuti kaugusele,” märkis Kõlvart. 

 

Tallinlastest kasutab peamise liikumisviisina tööpäeval tööle, kooli või muude peamisse sihtkohta liikumisel 38 protsenti autot ning 32 protsenti ühistransporti. Ühistranspordi seisukorraga on küsitletutest rahul kokku 78 protsenti, ei ole rahul 8 protsenti ja 14 protsenti ei osanud hinnangut anda.

 

“Kui 2019. aastal oli 44 protsendi inimeste peamiseks valikuks ühistransport, siis 2020. aastast on selleks isiklik auto. Pärast pandeemia algust ülemöödunud aastal hakkas suur osa inimesi eelistama autot, et vähendada kontakte, ning sama tendents püsis möödunud aastal. Vaatamata sellele on aga inimeste rahulolu ühistranspordiga kasvanud, kuigi ka varem on rahulolunäitaja olnud sellele väga kõrge,“ selgitas Kõlvart. „Ent märkimisväärselt ja järjekindlalt on kasvanud igapäevase jalgsi liikumise osatähtsus, nii liigub oma peamisse sihtkohta igapäevaselt jalgsi 21 protsenti inimestest, samas kui näiteks 2018. aastal oli see näitaja 12 protsenti. Selle taga on kindlasti eri asjaolusid, nagu ühelt poolt pandeemia ja teisalt inimeste teadlikud tervisliku eluviisi valikud. Jalutada saab näiteks ka valminud uues Tondiraba pargis või Reidi tee promenaadil. Neli viiendikku ehk 80 protsenti Tallinna elanikke peab linna jalakäijasõbralikuks ja see arvamus pole aastate jooksul muutunud.“

 

Tallinna linnavalitsus on uuringu kohaselt oma ülesannetega hästi toime tulnud 72 protsendi küsitletud elanike arvates, aasta varem oli sama näitaja 67 protsenti. Märkimisväärselt on paranenud hinnang elanike kaasamisele otsustusprotsessidesse: kui 2020. aastal väljendasid positiivset hinnangut kaasamisele 32 protsenti küsitletutest, siis eelmise aasta lõpul oli 49 protsenti vastajatest rahul võimalusega kaasa rääkida linna või oma linnaosa puudutavate otsuste tegemisel.

 

„Tänan linlasi usalduse eest. See on meie jaoks vajalik signaal, et liigume õiges suunas, ning kindlasti innustab linna töötajaid leidma viise, kuidas linlastele teenuseid veel paremini osutada,“ kommenteeris Kõlvart.

Tallinlaste rahuloluküsitluses küsitles Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel Turu-uuringute AS telefonitsi möödunud aasta novembris ja detsembris kokku 1533 Tallinna 15-aastast ja vanemat elanikku. Hinnang Tallinna linna juhtimisele pärineb Eesti Uuringukeskuse telefoniküsitlusest, millele vastas mullu novembris ja detsembris küsitletud 800 Tallinna 15-aastast ja vanemat elanikku.

Uuringute lõpparuanded on kättesaadavad Tallinna veebilehel aadressidel https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2021/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2021-3 ja https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2021/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2021-4

Kõigi Tallinna tellitud küsitluste lõpparuannete ja tulemustega saab tutvuda linna uuringute infosüsteemis aadressil https://uuringud.tallinn.ee