31.12.2021

Tallinna kultuurielus mängisid lõppeval aastal rolli linnateatri ehitus ja UNESCO muusikalinnaks saamine

2021. aasta märtsis algasid linnateatri kompleksi ehitustööd, juulis toimus merepidu Sail Tallinn, novembris võeti Tallinn vastu UNESCO loovlinnade võrgustiku liikmeks muusikalinnade kategoorias ning aasta lõpus võttis Tallinna Linnavolikogu vastu 2022. aasta linnaeelarve, millega nähakse ette kultuuritöötajate palgatõus.

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul on vaatamata mitmetele aasta jooksul kehtestatud piirangutele olnud Tallinnal tegus kultuuriaasta. „Ennekõike jääme 2021. aastat meenutama kui aastat, mil algas Tallinna Linnateatri uue hoone ehitus. On täitumas unistus, mis on saatnud teatrit alates selle loomisest 1965. aastal,“ rääkis Oja. „Ühekorraga valmivad uued saalid, millest suurimas saab olema publikule 350 kohta, ning renoveeritakse kogu olemasolev teatrimaja.“

Linnateatri arenduse kogumaksumuseks on kavandatud 28,4 miljonit eurot ja uue teatrikompleksi ehitustööd lõppevad 2023. aastal.

2021. aasta novembris võeti Tallinn vastu UNESCO loovlinnade võrgustiku liikmeks muusikalinnade kategoorias. Kaarel Oja sõnul toob tiitel kaasa omajagu uusi algatusi, mis valdkonnale senisest palju rohkem linna tuge pakuvad. „2022. aastast saab Tallinnast UNESCO muusikalinn, mille osas juba 2019. aasta lõpust palju eeltööd on tehtud. Tallinna eesmärkide paika panemiseks oli kaasatud pea 80 erinevat organisatsiooni ja loovisikut. See töö oli tulemuslik, sest juba esmakordsel kandideerimisel pälvis Tallinna kandideerimisavaldus hindamiskomisjonilt kõrge, maksimumilähedase hinde,“ rõõmustas Oja.

Muusikalinnade programm on osa UNESCO loomelinnade võrgustikust, mis käivitati 2004. aastal eesmärgiga tähtsustada kultuuri ja loovuse rolli linnade jätkusuutlikus arengus. Hetkel kuulub UNESCO loovlinnade võrgustiku muusikalinna kategooriasse 58 linna üle maailma. Muusikalinnaks kandideerimise taotluse vundamendiks on Tallinna muusikastrateegia, mis tegeleb võrdselt nii täiendavate võimaluste pakkumine muusika loomiseks kui sellest osasaamiseks. „Tallinna muusikastrateegia 2022-2025“ elluviimist asub juhtima Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.

Oja sõnul on väga oluline ka see, et uuel aastal tõusevad linnatöötajate palgad. „Kultuurivaldkond – see on ennekõike inimesed. Seepärast on oluline, et 2022. aastaks on üle paari aasta leitud vahendid linna kultuuriasutuste keskmiselt 7-protsendiliseks palgatõusuks.“ 

Sarnaselt riigiasutustega kavandatakse linnas kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäärade tõusu 1300 eurolt 1400 euroni ehk 7,7 protsendi võrra. Palgatõus puudutab Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Linnamuusemi, Tallinna Kirjanduskeskuse, Tallinna Linnateatri ja Tallinna Filharmoonia kõrgharidusega kultuuritöötajaid.

Abilinnapea märkis, et lisaks hoonetega seotud investeeringutele on alati olulised ka investeeringud teenuste parandamisse. „Mainimist väärib Tallinna Keskraamatukogu iseteenindussüsteemi investeering, mis tähendab lähiaastatel olulist kvaliteedihüpet lugejate teenindamisel ja uute võimaluste lisandumist raamatukogudesse. Nimetagem näiteks uudseid iseteenindusautomaate ja raamatukogude juurde paigaldatavaid laenutuskappe,“ kirjeldas Oja.

Uudise rubriigid: