25.09.2015

Tallinna lasteaiajuhid tõid Poolast kaasa uusi ideid

14.-18. septembrini 2015 külastasid Tallinna lasteaedade direktorid Poola Vabariiki, et tutvuda sealse alushariduse korraldusega ning saada uusi ideid, mida võiks rakendada ka Tallinnas.

Oma tähelepanekuid ja kogemusi jagavad meiega Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse (TAHJÜ) juhatuse liikmed Silvi Suur, Triin Andreas, Riina Läll ja Kristina Märks ning Tallinna Haridusameti ametnikud Marika Kallas ja Piret Lind*.

„Olime juba tutvunud Põhjamaade alushariduse süsteemiga, käinud Soome, Rootsi ja Norra lasteaedades (mitte küll kõik koos),“ rääkis Silvi Suur. „Nüüd soovisime vaadata ka Ida-Euroopa poole. Eelmisel aastal sai käidud Leedus, nüüd valisime Poola.“

Õppereisil külastati Varssavi ja Krakowi lasteaedu ning kohtuti haridusametnike, lasteaiajuhtide ja -õpetajatega.

Varssavi Haridusametis võttis külalisi Tallinnast vastu alusharidust kureeriv ametnik Dorota Popowska, kes tutvustas Poola alushariduse hetkeseisu ja keerdkohti. Varssavis külastasid tallinlased lasteaedu nr 287 „Peeter Paan” ja nr 16 „Zaczarowany Zakątek“ ning Krakowis lasteaedu nr 61 „Pod Wawelem” ja nr 83.

Poolas käivad lasteaias 3-5-aastased, kuueaastaselt lähevad lapsed juba kooli. Üks aasta enne kooli on lasteaed kohustuslik. Ühes lasteaiarühmas 25 last, kellega tegelevad õpetaja ja õpetaja abi. „Üle 20 lapse oli korraga kohal igal pool, kus me käisime,“ nentis Marika Kallas.

Õppe- ja kasvatustöö aluseks on riiklik õppekava, mis on paljuski sarnane Eestis kehtivaga, muuhulgas väärtustades tervise- ja keskkonnakasvatust. Lasteaiad võivad õppekavale lisaks valida ka täiendavaid õppesuundi.

Lasteaiaõpetajana võib Poolas töötada vaid koolieelse pedagoogilise kõrgharidusega, magistrikraadi omav pedagoog. Lasteaia õpetaja täistööaeg on kaheksa tundi päevas, sellest viis tegeletakse vahetult lastega ning kolm õppetööks ettevalmistamise, projektide kirjutamise ja läbiviimise, lastevanematega suhtlemise ja palju muuga. Uus raamõppekava näeb ette, et üks viiendik õpetaja tööajast on mäng, üks viiendik õuetegevused, üks viiendik õppetegevused ning kaks viiendikku korraldusküsimused ja hügieen.

Õpetaja töötasu on seotud  atesteerimise ja kutseeksamitega, see jaguneb neljaks astmeks. Esimesel astmel sooritakse peale aastast töötamist vestlus lasteaias, kus õpetaja pädevust hindab direktor koos komisjoniga. Teise astmena, peale kahte aastat ja üheksat kuud töötamist, sooritatakse eksam haridusametis. Järgmise astmena, peale sama pikka intervalli, on võimalik kvalifikatsiooni tõsta kuratooriumis.

Teistmoodi oli ka lasteaia kohatasu maksmise süsteem. Munitsipaallasteaiad on  avatud  argipäeviti hommikul seitsmest õhtul poole kuueni. Kella üheni on teenus tasuta, sealt edasi arvestati üks zlott (0,25 eurot) lapse kohta iga lasteaias viibitud tunni eest. Kui peres on kolm või enam last, on tasu poole väiksem.

Väga huvitavaks pidasid kõik vestlusringis osalenud Poola lasteaedades kasutusel olevat kaardisüsteemi, millega arvestatakse lapse lasteaias viibimise aega. Hommikul lasteaeda tulles „piiksutab“ lapsevanem lapse lasteaeda ning õhtul ära viies jälle välja. Õpetajad jälgivad vanemaid läbi kaamera ning lapse vastuvõtt ja koju saatmine käib n-ö vastuvõturuumi kaudu. See on turvalisuse kohalt väga positiivne – võõrad lasteaeda ei pääse. Visiidil osalenute  arvates tasuks kaaluda sellise süsteemi rakendamist ka Tallinnas. „Poolas ei hoita last lasteaias niisama, vaid vajaduse pärast,“ tõdes Triin Andreas. „Kaardisüsteem aitaks muuhulgas välja selgitada lasteaiateenuse tegeliku vajaduse.“

2015. aasta septembris kutsuti Poola lasteaedades ellu võõrkeeleõpetus. Peamiselt on lasteaiad valinud inglise keele, mis direktorite sõnul aitab lastel Euroopa Liidu riikides paremini hakkama saada. Tasuta keeleõpet pidi iga lasteaed alustama septembrist 2014. Septembrist 2015 peavad võõrkeelt õppima kõik 5-aastased lapsed ning alates 2017. aastast juba kõik lasteaialapsed. Lapsevanemale on laste inglise keele tunnid tasuta, kuid need toimuvad peale kella ühte ehk tasulisel ajal.

Hästi oli korraldatud ka laste lõunauinak, mida nii mõnigi praegune või endine lasteaialaps Eestis just hea sõnaga ei meenuta. Poola lasteaedades magavad lõunaund vaid 3-4aastased lapsed. „Arvestada tuleb muidugi sellega, et seal läheb enamik lapsi lõunast koju,“ märkis Piret Lind. Eraldi magamistuba Poola lasteaedades ei ole, voodeid samuti mitte. Magamise ajaks tehakse lahti kas magamisraamid või laotatakse põrandale värvilised madratsid, mille peal iga laps oma isikliku magamiskotiga „kerra tõmbab“. Magamiskottide puhtuse eest hoolitsevad lapsevanemad, lasteaias voodipesu ei pesta.

Praegu on veel enamikus lasteaedades oma köök, kuid on juba alustatud üleminekut toitlustusteenuse kasutamisele, nagu Tallinnas teevad juba paljud lasteaiad. Lapsevanem maksab lapse toidupäevatasu (8 zlotti ehk 2 eurot päev), lapsed saavad süüa neli korda päevas, viimane toidukord (õhtuoode) on 14.30. „Märgata on, et ka Poolas pööratakse üha rohkem tähelepanu tervislikule toidule,“ nimetas Marika Kallas.

Vestlusringis olijad tõid esile tugiteenuste pakkumise võimalusi. Varssavi ja Krakowi lasteaedades on erispetsialistide osakaal 100 lapse kohta suurem kui Tallinnas, logopeed, psühholoog ja terapeut kuuluvad lasteaia personali hulka. „Tegu polnud n-ö klantslasteaedadega, keskkond on Tallinnas tunduvalt parem, kuid sealsed tugisüsteemid tegid kadedaks, seda oleks väga vaja ka meil,“ rääkis Triin Andreas. Sama mõtet jagasid teisedki.

Lasteaedade õuealad on väikesed, turvalisuse huvides on suur osa sellest kaetud mattidega. „Väga palju aga käiakse õppekäikudel ja ekskursioonidel, kasutatakse ära linnaruumi. Õppekäike korraldatakse tasuta aja sees, aga vanem maksab selle eest lisaks kõigele muule,“ tõi välja Kristina Märks.   

Erinevalt Tallinnast on Poolas veel probleemiks lasteaiakohtade nappus, mistõttu järjekorrad on pikad. Analoogselt Tallinnaga toimub kogu rühmade komplekteerimine ja lapse järjekorda panemine elektroonilise andmebaasi kaudu.

Lõpetuseks leidsid Tallinna lasteaiajuhid, et igalt maalt on midagi õppida. „Kui õpid eri maade kogemustest, saadki lõpuks enda pildi,“ märkis Riina Läll.

Samas on hea end teistega võrrelda. „Tore on tagasi tulla selle tundega, et meil on alushariduse tase väga kõrge – tihti tundub, et me ei oska hinnata, kui hästi meil asjad on,“ leidis Triin Andreas. „Muidugi on ka meil nüansid, mida ümber vaadata, näiteks tugispetsialistid, aga üldiselt jääb ikkagi mulje, et meil on super.“ 

„Seepärast ongi tore käia, et olla uhke enda saavutuste üle ja samas õppida teistelt, mida veel saaksime paremaks teha“ lisas Marika Kallas.   

Poola südantsoojendavat külalislahkust kiitsid kõik vestlusringis osalenud.

 

* Silvi Suur – Tallinna Lasteaed Pääsusilm, Triin Andreas – Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed, Riina Läll – Tallinna Kelmiküla Lasteaed, Kristina Märks – Tallinna Meelespea Lasteaed, Marika Kallas – hariduskorralduse osakonna juhataja kt, Piret Lind – hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist.

 

Teksti koostas Leini Jürisaar, Tallinna Haridusameti avalikkussuhete peaspetsialist

 

Uudise rubriigid: