Tänasel Tallinna linnavolikogu erakorralisel istungil võeti vastu linna 2021. aasta lisaeelarve, millega suureneb linnaeelarve kogumaht 106 279 540 euro võrra. Pärast lisaeelarve vastuvõtmist on Tallinna 2021. aasta täpsustatud eelarve mahuks 968 350 637 eurot.

Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul esitati linnavolikogu rahanduskomisjonile lisaeelarve teiseks lugemiseks 21 parandusettepanekut, millest täielikult või osaliselt toetati kokku kolme ettepanekut. „Kõik kolm puudutasid erivajadustega lapsi ja nende peresid. See valdkond on üks Tallinna prioriteetidest,“ ütles linnavolikogu esimees. „Ülejäänud ettepanekutest olid osa sellised, millega linn juba tegeleb, mille elluviimiseks puuduvad sel aastal vajalikud katteallikad või mida ei jõutaks tänavu realiseerida. Kuna lisaeelarvega täpsustatakse ja korrigeeritakse eelarve tulude ja kulude mahtu, siis nende teemade juurde võiks tagasi tulla pigem järgmise aasta eelarve menetlemise käigus,“ selgitas Terik. 

Lisaeelarvega suurenevad linna tulud kokku 21,27 miljoni euro võrra, seejuures suurenevad linnakassa tulud 12 miljoni euro ning saadavad toetused riigieelarvest ja välisrahastusest 15,3 miljoni euro võrra, kuid vähenevad linna asutuste omatulud 6,1 miljoni euro võrra. Linna eelarve suurima tuluallika, tulumaksu tulu prognoosi suurendatakse lisaeelarvega 10 miljoni euro võrra, mis on tingitud prognoositust parematest tööturu ja –hõive näitajatest.

Tulenevalt lisaeelarves kavandatud muudatustest suurenevad linna tegevuskulud kokku 19 miljoni euro võrra. Valdkonnad, mille kulud lisaeelarvega enim suurenevad, on sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja linnatransport.

Sotsiaalhoolekande valdkonnas nähakse ette täiendavad vahendid laste hoolekandeks, sealhulgas laste ja perede psühholoogilisele nõustamisele ja teraapiale suunamiseks. Tallinna Perekeskusesse luuakse kaks täiendavat psühholoogi kohta, sest koroonaepideemia on kasvatanud perede vajadust psühholoogilise nõustamise järele. Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel on võimalik osutada raske ja sügava puudega lastele tugiisiku- ja lapsehoiuteenuseid ning arendada neile sobilikku transporditeenust. Ühtlasi lisanduvad Tallinna Lastekodu eelarvesse vahendid tugiteenuste osutamiseks perepõhise asendushoolduse pakkujatele ning puuetega isikute hoolekande kulusid suurendatakse sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Lisaeelarvega nähakse ette ka täiendavad vahendid isikliku abistaja teenuste ja tugiisikuteenuste osutamiseks.

Tervishoiu valdkonnas kasvavad Tallinna Kiirabi tegevuskulud seoses osutatava teenuse mahuga ja COVID-19st tulenevate lisakuludega. Samuti suurendatakse haiglaravile suunatud eakate transpordi toetamiseks ette nähtud vahendeid seoses vajadusega transportida koroonaviirusesse nakatunuid.

Haridusvaldkonnas on COVID-19 olukorrast tingituna ja linna rakendatavatest täiendavatest kohatasu soodustustest lasteaedadele ette nähtud 3,3 miljonit eurot. Täiendavad vahendid nähakse ette ka koolistaadionite avamiseks linnaelanikele suveperioodil, Tallinna Kopli Huvikooli uute ruumide rendimakseteks aadressil Kari tn 13 ja Tallinna Õppenõustamiskeskuse uue filiaali avamiseks sügisel uues Lasnamäe Põhikooli hoones.

Kultuurivaldkonnas nähakse ette lisavahendid SA-le Tallinna Lauluväljak Lauluväljaku külastuskeskuse avamiseks. Lisaeelarvega suurendatakse kirikurenessansi programmi ja muude restaureerimiste kulusid.

Investeerimisprojektide kulutused vähenevad 4,1 miljoni euro võrra. Mõnede objektide puhul vähendatakse ette nähtud kulutusi, sest tööd on viibinud ning eelarvet ei jõuta planeeritud mahus täita. Ühtlasi vähendatakse kulutusi objektidel, mille elluviimine lükkub kas osaliselt või täielikult aastasse 2022 ja tehakse investeeringuobjektide vahelisi ümberpaigutusi.

Eelnõu kohaselt suurendatakse antavate laenude kogumahtu 5 miljoni euro võrra seoses vajadusega tagada Tallinna Linnatranspordi AS-i gaasibusside ost ning sellega seotud taristu investeeringute finantseerimine. Linna netovõlakoormuse prognoos lisaeelarvega oluliselt ei muutu, jäädes esialgu planeeritud 35,5% juurde.