22.09.2020

VIDEO! Millist abi saavad töötud tööotsingutel?

Töötute hulk kasvas hüppeliselt Tallinnas aprillikuus ning on alates sellest ajast püsinud stabiilsena. Paraku prognoositakse, et töötute arv võib lähiajal taas kasvama hakata. Kuidas linn ja töötukassa neid inimesi toetavad ja mida tuleks tööotsingutel silmas pidada?

VIDEO 

Tallinnas ja Harjumaal on hetkel ligi 23 000 töötut. Kuidas need inimesed hakkama saavad ja mis on töötuks jäämise juures lisaks majanduslikule faktorile kõige raskem?

Tööotsija Sirli Bergström rääkis, et kõige raskem töökaotuse juures oli see tunne, et sind ei ole mitte kellelegi enam vaja. "Kui varem ma olin nõutud ja vajalik, siis äkki oli mul tohutult vaba aega ja ma ei osanud sellega mitte midagi peale hakata," ütles ta. "Oma kogemusest võin öelda, et ei tohi endasse sulguda ja põdema hakata, sest ma päris pikalt keeldusin üldse välja minemast. Kui sõbrad kutsusid mind teatrisse või kinno, siis ma ei tahtnud kuskile minna, isegi poodides käisin õhtul ja pimedas, sest kartsin tuttavatega kohtuda ja rääkida kellegiga. Kohe tuleks abi otsida, minul on olnud väga palju abi Töötukassast.“

Kuigi viimased neli kuud on seis püsinud stabiilne, tuleb olla valmis selleks, et lähiajal võib töötute arv küündida 30 000-ni. Töötukassal on erinevate teenuste ja muude võimaluste näol lai pakett, mida töö kaotanud inimestele pakutakse.

Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juht Siim Sarapuu sõnul jagab Töötukassa järgmisel aastal Tallinnas ja Harjumaal kuskil miljoni euro ulatuses toetust.

Tallinna linn toetab töötuid programmiga, mis koosneb erinevatest nõustamistest. Abilinnapea Betina Beškina sõnul on programmi osad näiteks tööõigusnõustamine, võlanõustamine ja ettevõtlusnõustamine. "Kui inimene jääb töötuks ja võtab julguse, et alustada oma ettevõttega, siis Tallinna ettevõtlusamet on talle igati abiks.“

Pealinnas tegutsevad ka töötute klubid, kus jagatakse kasulikku infot ja leitakse võimalusi, kuidas ka töötuna sotsiaalselt aktiivsed olla.

Beškina sõnutsi on aktiivsus tööturul kriitilise tähtsusega. "Üks asi on töötukassa hüvitised, teine asi on see, et inimene tunneb, et tal on põhjust kodust välja tulla ja olla aktiivne. Töötute puhul just see tunne, et kui ma jään koju, mul ei ole tööd, ma ei lähe mitte kuskile, see on see tunne, mis võtab motivatsiooni ära,“ sõnas ta.

1. septembrist on võimalik teha ka nn tööampse, mis tähendab, et kui inimene on töötukassas arvel, on tal õigus ametlikult töötada 8 tundi kuus. Beškina ütles, et see on väga tänuväärne, sest see aitab inimest mitte tööturult tõrjutud olla.

"Kindlasti on palju neid, kes kapselduvad endasse ja jäävadki koju istuma ja halama ning lähevadki depressiooni. Ma julgen tunnistada, see on depressioon, sinna pole midagi teha,“ rääkis Bergström.

Paratamatult ei ole paljudele võõras olukord, kus käiakse korra kuus töötukassas konsultandi juures, kuid tuntakse, et mingit abi sellest ei ole.

"Loomulikult konsultant ei oska sind aidata, kui sa ise ei tea, kus suunas sa tahad minna. Eks mina olin ka palju eksiteel, ja seal tulebki lihtsalt koos analüüsida, mis on sinu jaoks õige. Tuleb mõelda ka selle peale, et sa ei ole enam 20-aastane, mis su füüsiline vorm on ja kui õppimisvõimeline sa oled,“ tõi Bergström välja.

Tänapäeva ühiskonna üks võtmesõna on elukestev õpe. Uue töö leidmise eelduseks võib pidada tööotsija valmisolekut ümberõppimiseks.

"Hetkel on nii, et ma olen läinud koolitusele. Ma arvasin, et ma võiksin oma kogemusest õppida kogemusnõustajaks. Vaatame, mis sellest kõigest välja tuleb, aga vähemalt ma üritan,“ sõnas Bergström.

"Minu sõnum on ka nendele inimestele, kellel puudub mingi eelnev eriala, et nad mõtleksid praegu väga selgelt välja, mida nad soovivad juurde õppida, isegi kui nad on koondamisteate saanud,“ lausus Sarapuu. "Tööd leiavad kiiremini need, kes kas omavad mingit eriala või need, kes oskavad kandideerida, omavad paremaid kandideerimisoskusi.“

Allikas: Pealinn