22.12.2020

Vanaaja jõulujutt

Sel aastal lasteaias jõuluvana ei käinud ning setõttu oli lastel suurepärane võimalus seigelda vanaaja jõulumaal ringi jõulusoku saatel.

Nii nagu vanasti, koguneti suuremasse talutarre, kus siis mitmesuguste huvitavate mängude ja naljadega endid lõbustati. Jõuluaeg oli ka suur lauluaeg.
Mäng "Kingsepa silma pistmine". Selleks mänguks on vajalik õlgedest tehtud I—2 jala kõrgune kolm- jalg või nukk, mis kannabki "kingsepa" nime. Üks mängijatest proovib "kingseppa" pikali saada, teine proovib takistada.
Jõuluõlgedel harrastati õige laialdaselt ka jõukatsumismänge, mitmesuguseid sportlikke vigureid ja trikke, üldtuntumaist olgu nimetatud maadlus, vägipulga vedamine, sõrmkoogu vedamine. Mängiti ka „passilöömist". Lihtsamal kujul tähendab see üksteise peksmist õlgnuutidega, et uus aasta ikka õnne tooks. Nuudi sisse sai ka oma salasoovi soovida.
Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varsemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road. Jõulujoogiks valmistati õlut ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib.
Vanasti riputati leivale mõni tera soola ja sooviti seda pakkudes loomadele häid pühi.
Kauneid pühi!