17.12.2020

Volikogu kinnitas Tallinna eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks

Tallinna linnavolikogu kinnitas tänasel istungil Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2021–2024. Eelarvestrateegia on linna eeloleva nelja aasta finantsplaan, mis on aluseks linna arengu suunamisel ja linna eelarvete koostamisel, tagades jätkusuutlikkuse ja vastavuse linna finantsvõimalustega.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on linna jätkusuutlikuks arenguks vajalik pikem vaade. „Järgmise nelja aasta eelarvestrateegia on aluseks linna iga-aastasel eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel või investeeringute kavandamisel,“ selgitas Terik.

Linnavolikogu esimees märkis, et pealinnal on ambitsioon olla rohepöörde esirinnas. „Sellest tulenevalt on eelarvestrateegias pandud rõhk keskkonnasäästlikkuse ja haljastusega seotud investeeringutele. Samuti suurendatakse investeeringuid rattateede parendamisse, et ratturitel oleks võimalik ohutult ja mugavalt liigelda,“ ütles Terik.

Linna eelolevate aastate finantspositsiooni osas on kriitilise tähtsusega tulumaksu laekumine, mis on otseselt seotud majanduses, eelkõige tööjõuturul, toimuvate protsessidega. Samuti mõjutavad Tallinna lähiaastate finantsseisu mitmed välised tegurid, üldise majanduskeskkonna muutus ja riigi eelarvepoliitilised otsused, sh otsused EL rahastuse meetmete osas. Majanduse edasise käekäigu dikteerib selles kriisis eelkõige COVID-19 viiruse kontrolli alla saamine. Rahandusministeeriumi prognoosi põhistsenaariumi kohaselt kahaneb Eesti SKP 2020. aastal 5,5% ja kasvab 2021. aastal 4,5%, jäädes 2021. aasta lõpul umbes 1% alla 2019. aasta lõpu tasemele.

Tegevuskuludest on strateegiaperioodil suurima osakaaluga valdkondadeks haridus, teede ja tänavate korrashoid, ühistransport, sotsiaalhoolekanne ja heakord. Senisest enam keskendutakse keskkonnasäästlikkusele ehk ringmajandusele ja rohepöördele, targa linna projektide ja rattastrateegia realiseerimisele.

Investeerimistegevus jätkub eelolevatel aastatel kõikides linna tegevusvaldkondades ning investeeringute kogumahuks on kavandatud 136-164 miljonit eurot aastas, sh on jätkuvalt olulisel kohal linna haridusasutuste, linna ühistranspordi ja linna rohevööndi (pargid jm rohealad) arendamine, samuti teede ja tänavate ehitus ning rekonstrueerimine.

Investeeringute finantseerimiseks kasutatakse nii linna omavahendeid, maksimaalses võimalikus ulatuses EL uue rahastusperioodi võimalikke toetusi kui ka toetusi riigieelarvest, samuti on kavas osaliselt rahastada investeeringuid võetava laenu arvelt, hoides seejuures linna võlakoormuse mõõdukal tasemel.

Uudise rubriigid: