26.10.2021

Vormsi roheala ideekorje ja väärtuste analüüs

Septembrikuus toimus GoGreenRoutes projekti raames kaks kohtumist, kus kohalikud elanikud ning oma eriala eksperdid said arutada Vormsi roheala arendamist kasutades selleks peamiselt looduspõhiseid lahendusi. Esimene kohtumine ja ideekorje toimus 8. septembril Vormsi pargis grupiarutelutena. Jätkuks toimus veel ka 29. septembril eraldi arutelu ekspertidega, mis andis täiendavat sisendit ja tagasisidet juba kõlanud mõtetele. Täname kõiki elanikke ja linnatöötajaid, kes osalesid aruteludes ja panustasid aega, et arendada Vormsi roheala eripäraseks ning looduslähedaseks puhkealaks. Järgnevalt anname ülevaate, mida mõlemal kohtumisel täpsemalt arutleti ja milliste järeldusteni jõuti.

8. septembri arutelu kokkuvõte

Ülevaadet 8. septembril Vormsi pargis toimunud kohtumisest saab lugeda ka varasemast postitusest. Siinkohal anname põhjalikumat infot, millised ideed ja ettepanekud kõlasid grupiarutelude jooksul, kus viies laudkonnas osales ligi 30 inimest. Üle poolte osalejatest olid kohalikud elanikud, enamasti korteriühistute juhatuse liikmed. Teised osalejad olid erinevatest linnaasutustest: Lasnamäe Linnaosa Valitsus (linnamajanduse osakond), Lasnamäe noortekeskus, Tallinna Strateegiakeskus (rohepöörde osakond), Tallinna Haridusamet (mobiilsed noorsootöötajad) ja Botaanikaaed. Lisaks osalesid mõned kohalikud vabaühendused: keskkonnateemadele keskenduv MTÜ Rohelinn ja noorsootegevusega seotud MTÜ Noorteklubi Active. 

Esmalt märgiti Vormsi roheala väärtusi, võimalusi ning väljakutseid. Laudkondade osalejad olid peamiselt ühel meelel, et ala põhilisteks väärtusteks on mitmekesine linnaloodus ning ajalooline pärand Nehatu kooli varemete ja viljapuuaia näol. Lisaks toodi välja, et kogu ala on juba tihedas kasutuses, mida kinnitavad isetekkelised jalgrajad ning järjed grillimis- ja koosviibimise aladest. Kõige suuremate puudustena peeti roheala üldist hüljatud olekut ja korrastamatust, valgustuse ja prügikastide puudumist. Samuti toodi eraldi välja liigniiske ala, mis suurte sademete ja sulavee puhul tekitab ebameeldiva ja läbipääsmatu porise koha. 

3. swot_est-01.jpg

Väljatoodud väärtuste ja puuduste baasil valis iga grupp keskse teema, millele pakuti konkreetseid lahendusi. Põhiteemadeks kujunesid: 

  • roheala suuremale kasutusele avamine

  • roheala infrastuktuuri parendamine

  • Rohelahenduste laiendamine pargi piirkonnas

  • Puhkekohtade loomine vanema põlvkonna jaoks

  • Turvalisuse suurendamine

Vormsi pargis on juba palju aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi laste jaoks. Seetõttu toodi välja, et pargi roheala võiks täita pigem rahulikuma ning lõõgastust pakkuvama rekreatsiooni eesmärki ja olla suunatud ennekõike vanema põlvkonna huvide jaoks.  

Roheala kasutuselevõtuks peeti oluliseks esmavajalike muutusi nagu näiteks prügikastide ja istumiskohtade paigaldamine ning teeradade ja haljastuse korrastamine (mh olemasoleva võsa korrastamine). Roheinfrastruuri loomisel pakuti kasutada olemasolevaid teeradasid ja luua alale ka terviserada, mille paigaldada infostendid, mis võiks täitsa eriliikide ja ajaloo kohta õpperaja vormi. Kohaliku ajaloopärandi väljatoomiseks räägiti võimalustest neid konserveerida või ka osaliselt välja kaevata, et neid paremini eksponeerida. Võimalusel ehitada varemete peale terrass koos varjualusega, mida saaks kasutada ürituste läbiviimiseks. 

Ala kasutatavuse tagamiseks räägiti kultuuri- ja tegevusprogrammist (erinevad avalikud kultuuri-, ajaloo-, spordi- jm üritused), mida võiksid korraldada linnaosavalitsus, piirkondlikud ühendused kui ka elanikud ise. Lisaks saaksid kohalikud koolid ja lasteaiad kasutada Vormsi roheala õuesõppe kohana. Rõhutati ka teavitustööd, täpsemalt Vormsi roheala võimalusi ja üritusi tutvustavaid plakateid kortermajade trepikodades ja kohapeal infostendil. 

Arutleti ka erinete rohelahenduste arendamisest - näiteks mesitarude paigaldamine, olemasoleva viljapuuaia hooldamine ja arendamine kogukonnaaiaks, roheseina rajamine, märgala säilitamine ja selle kujundamine vee-elemendiks. 

Turvalisuse tagamiseks tunti vajadust valgustuse rajamisest, mainiti ka kaamerate paigaldust. Samas kõige olulisemaks peeti, et kohalikud elanikud ise oleksid roheala suhtes tähelepanelikud, käituks heaperemehelikult ning väärkäitumise korral annaksid teada politseisse või linnaosavalitsusse. 

Lähemalt erinevates gruppides kõlanud mõtete kohta saab täpsemalt lugeda siit (eesti keeles). 


29. septembri ekspertidega arutelu kokkuvõte

Septembrikuus toimus ka teine arutelu, kuhu olid kutsutud kokku eksperdid, kellel polnud võimalust esimesel arutelul osaleda, kuid kelle sisend ja hinnang on kaaluva tähtsusega Vormsi roheala edasisel arendamisel. Kohtumisel osalesid kokku 10 inimest – lisaks neljale projekti meeskonna liikmele kuus eksperti: 

  1. Kristiina Kupper (linna maastikuarhitek, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)

  2. Meelis Uustal (keskkonnahoiu spetsialist, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)

  3. Leili Müür (arhitekt, Lasnamäe Linnaosa Valitsus)

  4. Anna Semjonova (linnaplaneerija, Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskus)

  5. Nora Soo (maastikuarhitekt, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti endine töötaja, Vormsi roheala esialgse ruumilise lahenduse looja) 

  6. Kadri Hunt (tervishoiu spetsialist, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet)

Arutelu jooksul kõlanud mõtted ja ettepanekud ühtisid suurel määral esimese kohtumise teemadega. Ala arendamise juures rõhutati taaskord olemasolevaid väärtusi – säilitada ja eksponeerida tuleb ajaloolist pärandit ning hooldada ja mitmekesistada loodusmaastikku.  

Kõlasid erinevad ettepanekud ruumiliste lahenduste osas, nende hulgas roheseina rajamine, viljapuuaia kujundamine ja märgala ärakasutamine maastikukujunduselemendina. Rõhutati, et enne eskiiside ja ruumiliste sekkumiste planeerimist on oluline läbi viia eeluuringuid, mis aitaks paremini mõtestada kohalikku konteksti. Esiteks, on vaja uurida hüdrogeoloogilist olukorda, et mõista märgala tekkepõhjusi. Teiseks, põhjalikumalt analüüsida taimestikku, et kaardistada olemasolevaid liike. Kolmandaks, tuleb aru saada olemasoleva mulla koostisest, mh raskemetallide sisaldus, et hinnata pinnase sobilikkust viljapuuaianduseks ja söödavate kultuuride kasvatamiseks. Viimaseks räägiti ka ala (sh Nehatu koolimaja) ajaloo põhjalikumast uurimisest. 

Arvestades sõidutee vahetut lähedust, pidasid eksperdid oluliseks tegelda sellest tuleneva müra ja saaste temaatikaga. Siinkohal on üks võimalikke lähenemisi haljastatud müraseina loomine, mille puhul soovitati kaaluda nii perforeeritud betooni, muldvalli kui ka kuusehekki kasutamist. Kuna Eesti kontekstis on roheseinte rakendamise kogemusi veel vähe ja vertikaalse haljastuse teostamine keeruline, eeldab sobiliku kohaspetsiifilise lahenduse leidmine katsetuste tegemist ning seetõttu võib osutuda üheks suurimaiks väljakutseks. 

Ruumiliste lahenduste puhul arutati ka ligipääsetavuse tagamisest kõigile elanikele, et roheala oleks kasutatav nii ratastoolis liikujaile, vaegnägijaile, kui ka kuulmisraskustega inimestele. 

Üldise läbiva teemana arutleti tasakaalu leidmisest liigilise mitmekesisuse säilitamise (mis muuhulgas tähendab võsa alles hoidmist) ning roheala hooldamise vahel (mis eeldab ala avaramaks muutmist, tagamaks suuremat turvalisust ning kasutajamugavust). 


Mõlemad kohtumised andsid koosloome protsessi kaudu selgemalt kaardistada Vormsi roheala olulisemad väärtused ning puudujäägid. Kinnitust sai projekti alguses sõnastatud mõttesuund – linnalooduse säilitamise olulisus, viljapuuaianduse arendamispotentsiaal ning ajaloolise pärandi väärtustamise võimalus. 

Jõudsime ka selgema arusaamani, et roheala arendamise puhul tuleb arvestada eelkõige vanema põlvkonna vajadusi. 

Edasiste sammudena teeme eeltööd alusuuringute läbiviimiseks ning analüüsime täpsemalt, milliseid ressursse vajavad potentsiaalsed rohelahendused ja ruumilised sekkumised, mis mõlema arutelu jooksul välja pakuti. 

 

 

Uudise rubriigid: