Tallinna Linnaarhiivi 2002. aasta tegevusaruanne

  Sissejuhatuseks (Üldosa)

Alljärgnev Tallinna Linnaarhiivi 2002. aasta tegevuse kokkuvõte on ühtlasi seletuskiri tabelina esitatud koondaruande juurde, mis näitab arhiivi töötulemusi arvulises väljenduses. Aruande liigenduse aluseks on avaliku arhiivi põhifunktsioonid – peamised arhiivitöö valdkonnad.

Tallinna Linnaarhiivi põhiülesanne on koguda ja säilitada Tallinna omavalitsuse ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaale alates 13. sajandist kuni tänapäevani. Linnaarhiiv peab tagama nende arhivaalide säilivuse ja avalikkuse juurdepääsu nendele arhivaalidele.

Linnaarhiivi mahukaimad ja kulukaimad tööd olid ka 2002. aastal suunatud arhivaalide säilitustingimuste parandamisele: jätkus 2001. aastal alanud Linnaarhiivi hoonete Tolli 4, 6 ja 8 renoveerimine vastavalt 2000. aastal koostatud komplekskavale. Eesmärk on tagada Tallinna väärtusliku, ka rahvusvahelises võrdluses väga hinnalise arhiiviainese nõuetekohane säilitamine, arhiivihoidlate mahutavuse suurendamine 40-50% võrra ning arhiivihoonete senisest säästlikum majandamine. Tolli 8 maja, milles asub valdav osa hoidlaid, pole pärast selle maja Linnaarhiivi käsutusse andmist 1973. aastal põhjalikumalt remonditud ega ajakohastatud. 2002. aastaks oli linna eelarves Linnaarhiivile investeeringuteks – Tolli 4, 6 ja 8 renoveerimiseks – eraldatud 3 000 000 krooni. Lõpetati ühe 110 m² hoidla ja 225 m² hoidlatebloki remont. Esimesena mainitud 110 m² ruum sisustati uute liugriiulitega, mis mahutavad ligi 1000 jooksvat meetrit arhivaale. Algas arhivaalide tagasiviimine sellesse hoidlasse. Põhimõtteks on, et kõik renoveeritud hoidlatesse paigutatavad arhivaalid tuleb eelnevalt puhastada ja happevabast materjalist püsisäilituskarpidesse panna. Valmis ka ajakohane dokumentide puhastamise ruum.

Remondi tõttu toimus läbi aasta ulatuslikke arhivaalide ümberpaigutamisi, osalt Tolli tänava majade sees, osalt Tolli tänavalt Linnahalli, kus arhiiv on rentinud ajutise hoidlaruumi. See häiris ja häirib ka järgnevail aastail arhiivi igapäevast tööd, ent on paratamatu. Kuigi normaalne juurdepääs arhivaalidele ja kodanike teenindamine on raskendatud ning arhiivi lugemissaal 2002. aasta suvest alates suletud, on suudetud vältida tõrkeid päringutele vastamisel ning võimaldatud ka uurijail arhivaale kasutada. Kahjuks ei arvestatud Linnaarhiivi investeeringute taotlust (5 000 000 krooni) linna 2003. aasta eelarves. Investeeringute katkemine paneb arhiivi 2003. ja järgnevatel aastatel äärmiselt raskesse olukorda.

Hoogsalt jätkus arhiivi infosüsteemi arendamine. Trükist ilmus teatmik Tallinna Linnaarhiivi kogude loend. Teatmik on elektroonilisena kättesaadav linna kodulehekülje Linnaarhiivi osas.

Avalikkusele suunatud üritusist oli kaalukaim Oleviste raamatukogu kui Tallinna esimese linnaraamatukogu 450. juubeli tähistamine (koostöös Akadeemilise Raamatukoguga). Linnavalitsuse ülesandel koordineeris Linnaarhiiv kunagise Tallinna bürgermeistri, hilisema aukodaniku, kuulsa juristi ja ajaloolase Friedrich Georg von Bunge 200. sünniaastapäeva tähistamist (koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga).

(Põhiosa)

Arhiivijärelevalve - töö Tallinna linna asutustega

Vastavalt kehtivale arhiiviseadusele on Linnaarhiivi arhiivijärelevalve all kõik Tallinna linna asutused – seisuga 01.07.2002 kokku 291, neist 21 ametiasutust ja 270 ametiasutuste hallatavat asutust.  Arhiivijärelevalve korras kontrollis arhiiv 2002. aastal kõiki 8 linnaosavalitsust ja 11 linnavalitsuse ametit. Töös linnaasutustega pidas arhiiv endiselt esmatähtsaks nende jooksvat nõustamist, tagamaks asutuse dokumentide nõuetekohane korraldamine ja säilitamine kohapeal kuni arhiiviväärtusega arhivaalide üleandmiseni Linnaarhiivi. Arhiiviseadusest ja arhiivieeskirjast tulenevalt viis arhiiv läbi asutuste arhivaalide hindamist arhiiviväärtuse määramiseks ja arhiiviväärtuseta dokumentide hävitamiseks eraldamise lubamiseks ning väljastas arvamusi asutuste poolt esitatud dokumentide loetelude kohta.

Linnaarhiivi esindajad osalesid liikmetena Linnavalitsuse poolt asutuste (haiglate) likvideerimiseks moodustatud komisjonide töös.

Arhivaalide kogumine

Arhiiv võttis vastu 10 940 säilikut arhivaale (võrdluseks: 2001. aastal oli vastav arv 27 657), neist 2184 arhiiviväärtusega (s.t. alatise säilitustähtajaga) ja 8756 arhiiviväärtuseta (piiratud säilitustähtajaga).

Arhivaalide säilitamine ja säilitustingimused

Seisuga 01.01.2003 oli Linnaarhiivis arvel 1230 arhiivi (arhiivifondi) kokku 424 797 säilikuga (ca 5600 jooksvat meetrit). Arhiivi raamatukogus oli kokku 14 970 eksemplari teavikuid – raamatuid ja jadaväljaandeid.

Lisaks hoidlatele põhihoonetes Tolli 4, 6 ja 8 on arhiiv Linnahallilt ajutiseks hoidlaks rentinud 1680 m² pinda (rendilepingu tähtaeg 30.06.2004). Seal asuvad praegu kõik Linnaarhiivile üle antud arhiiviväärtuseta (piiratud säilitustähtajaga) arhivaalid – kokku 58 961 säilikut - , samuti kõik Eesti Erastamisagentuuri kaudu erastatud nõukogude-aegsete Tallinnas tegutsenud riiklike ettevõtete arhiiviväärtusega arhivaalid – ca 67 000 säilikut - , mis vastavalt Rahvusarhiiviga saavutatud kokkuleppele antakse aastail 2003-2004 edasiseks säilitamiseks üle Riigiarhiivi. Lisaks on Linnahallis Tolli tänava hoidlatest evakueeritud arhivaale, mis pärast renoveerimistööde lõppu sinna tagasi viiakse.

2002. aastaks oli Tallinna linna eelarves Linnaarhiivile investeeringuteks – Tolli 4, 6 ja 8 renoveerimiseks – eraldatud 3 000 000 krooni. 

2002. aasta suve alguseks lõpetati Tolli 8 ühe 110 m² hoidla remont ja ruum sisustati uute liugriiulitega (riigihange; AS Jalax), mis mahutavad ligi 1000 jooksvat meetrit arhivaale, s.o. ligi ühe viiendiku Linnaarhiivis praegu säilitatavate arhiivide kogumahust. Kohe algas uuendatud hoidla täitmine. Põhimõtteks on, et kõik renoveeritud hoidlatesse paigutatavad arhivaalid tuleb eelnevalt puhastada ja happevabast materjalist püsisäilituskarpidesse panna. Oktoobris lõpetati tööd 225 m2   hoidlablokis (riigihange; AS Restor), kus muuhulgas vahetati välja kõik aknad, valati uued põrandad, paigaldati uus elektrijuhtmestik ning ventilatsiooni- ja küttesüsteem. Seal puuduvad veel õhuniiskuse reguleerimise seadmed ja hoidlariiulid.

Kahjuks ei ole Linnaarhiivile linna 2003. aasta eelarves investeeringuid ette nähtud. Ruumide “konserveerimine” määramata ajaks nende nüüdses seisundis seab osalt küsimärgi alla  senitehtu otstarbekuse ja mõtte, põhjustades ilmselt tööde kallinemist renoveerimise järgmistel etappidel. Mitmes järgnevalt renoveerimisele kuuluvas ruumis puudub praegu küte ja neis ei saa küttesüsteemi ka endisel kujul taastada.

Lisaks võtab 225 m² suurune sisustamata ja sellisena kasutamiskõlbmatu hoidlapind arhiivilt ruumilise manööverdamise võimaluse: veel remonti ootavaid hoidlaid  pole võimalik remondiks ette valmistada, s.o. arhivaalidest tühjendada. Seega on välistatud ka renoveerimiskava sujuv jätkamine.  Samuti kaob võimalus asuda vabastama Linnahallilt renditud ruume, mis lepingu järgi, nagu eespool mainitud, on arhiivi kasutuses vaid 30. juunini 2004. Arvestades Linnahalli võimalikku müükipanekut juba 2003. aastal võib aga sealse ajutise arhiivihoidla likvideerimine osutuda möödapääsmatuks kiireloomuliseks vajaduseks.

Hoidlate remondi praeguses staadiumis ei ole võimalik esitada usaldusväärseid andmeid nende mahutavuse ja koormatuse kohta.

Juurdepääs arhivaalidele

Juurdepääsu hõlbustamiseks Linnaarhiivis säilitatavale teabele jätkus 2002. aastal arhiivi elektroonilise infosüsteemi arendamine.

Trükist ilmus teatmik Tallinna Linnaarhiivi kogude loend. Teatmiku elektrooniline versioon on alates 2002. aastast avalikkusele kättesaadav Tallinna koduleheküljel. Samasse lisati muudki teavet Linnaarhiivi kohta.

Nagu sissejuhatuses osutatud, segas füüsilist juurdepääsu arhivaalidele suures osas Tolli tänava hoidlates jätkuv remont. Sel põhjusel osutus möödapääsmatuks ka arhiivi lugemissaali sulgemine 2002. aasta suvel. Siiski jätkus uurijate-arhiivikasutajate teenindamine vastavalt võimalustele. “Püsiuurijaid”, s.t. isikuid, kes iseseisvalt uurivad ulatuslikumat teemat või üksikküsimust, registreeriti 82 (2001. aastal 63). Arhiivi külastusi uurimistöö eesmärgil registreeriti 665. Uurijatele kasutamiseks anti välja 1033 säilikut (2001. aastal 906). Statistika ei hõlma kõiki episoodilisi  arhiivikasutajaid-ühekordseid teabenõudjad.

Vastamine kodanike ja asutuste päringutele kuulub samuti Linnaarhiivi kui avaliku arhiivi põhiülesannete hulka. 2002. aastal registreeriti 633 avaldust (2001. aastal 576). Päringuid esitatakse valdavalt omandiõigusega seotud küsimuste ja tööstaaži selgitamiseks. Teatise või ärakirja vastusena päringule väljastab Linnaarhiiv 1-2 nädala jooksul.

Teadustöö ja publikatsioonid

Linnaarhiivi väljaandena (Tallinna Linnaarhiivi Toimetised Nr. 6) ilmus arhiivi teaduri magister Juhan Kreemi ingliskeelne monograafia (doktoritöö) The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century) - Linn ja tema isand. Tallinn ja Saksa Ordu (viieteistkümnendal sajandil). Töö kaitsmine toimus juunis Tartu Ülikooli juures; autor omandas dr. phil. kraadi.

Peaspetsialist Kalmer Mäeorg kaitses märtsis Tartu Ülikooli juures oma magistritööd Tulumaks Tallinnas. Tuluteadaannete andmetöötluse võimalusi Tallinna VI maksujaoskonna 1937. aasta tuluteadaannete näitel ning omandas magistrikraadi.

Oleviste raamatukogu kui Tallinna esimese linnaraamatukogu 450. juubeli puhul üllitati koostöös Akadeemilise Raamatukoguga mahukas eesti- ja saksakeelne kogumik-kataloog Bibliotheca Revaliensis ad D. Olai ning korraldati rahvusvaheline sümpoosion (03.04-06.04.2002).

Arhiivi töötajad osalesid erialastel konverentsidel ja seminaridel (esineti kokku 13 ettekandega); trükis avaldati 12 teaduslikku artiklit.

Linnaarhiiv oli jätkuvalt ajalookultuuri ajakirja TUNA üks väljaandjaid (koos Rahvusarhiivi ja Eesti Arhivaaride Ühinguga). 2002. aastal ilmus neli numbrit (tegemist on kvartaliajakirjaga).

Linnaarhiiv on arhiivide maailmaorganisatsiooni – Rahvusvahelise Arhiivinõukogu (ICA) munitsipaalarhiivide sektsiooni liige ja Hansa Ajaloo Seltsi (Hansischer Geschichtsverein) liige.

Suhtlemine avalikkusega

Avalikkusele suunatud üritusist oli kaalukaim juba eelpool mainitud Oleviste raamatukogu kui Tallinna esimese linnaraamatukogu 450. juubeli tähistamine (koostöös Akadeemilise Raamatukoguga): lisaks kogumik-kataloogi väljaandmisele ja rahvusvahelisele sümpoosioni korraldamisele valmistati ette esinduslik näitus, mida 03.04.-31.05.2002 eksponeeriti raekoja keldris ning augustis-septembris Tartus, ülikooli ajaloomuuseumis.

Linnavalitsuse ülesandel koordineeris Linnaarhiiv kunagise Tallinna bürgermeistri, hilisema aukodaniku, kuulsa juristi ja ajaloolase Friedrich Georg von Bunge 200. sünniaastapäeva tähistamist (koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga): 13.03.2002 avati Lai 31 hoonel Bunge mälestustahvel; samast päevast oli Ajaloomuuseumi ruumes avatud Bunge mälestusnäitus, mis hiljem, aprillis siirdus Tartusse ülikooli ajaloomuuseumi. Ülikooli juubelipidustuste raames 27.04. toimunud Bunge juubelikonverentsil oli Linnaarhiivist üks ettekanne (Bunge tööst Tallinna omavalitsuses).

Linnarhiiv aitas kaasa Eestimaa Rüütelkonna esmamainimise 750. juubeli korraldamisele Tallinnas 2002. aasta septembris. Arhiivi näitusesaalis oli augustis-septembris avatud Eestimaa Rüütelkonna ajalugu tutvustav näitus, mille oli põhiosas ette valmistanud Eesti Ajalooarhiiv.

 2002. aasta koondaruanne (Exceli tabel)

Urmas Oolup
Linnaarhivaar-linnaarhiivi juhataja

 

 

 

 

 

Viimati muudetud: 03.02.2009