linnaarhiivi tegevusaruanne 2003

Tallinna Linnaarhiivi 2003. aasta tegevusaruanne

Tallinna Linnaarhiivi töö kulges 2003. aastal raskendatud tingimustes: arhiivi investeeringute taotlus jäi linna 2003. aasta eelarves rahuldamata ning 2001. aastal alanud ja 2002. aastal jätkunud arhiivi põhihoonete renoveerimise katkes; 2002. aastal renoveeritud hoidlaruumid jäid sisustamata. Seetõttu polnud võimalik alustada ka 2001./2002. aastal Linnahalli ajutisele hoidlapinnale evakueeritud arhivaalide tagasitoomist Tolli tänavale. Linnahalli jäi endiselt ligi pool Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide kogumahust, sealhulgas kogu nn. vahearhiiv - s.t. arhiiviväärtuseta ehk piiratud säilitustähtajaga dokumendid. Siiski võimaldas üks 2002. aastal moodsate liugriiulitega varustatud hoidla, mis mahutab ca 1000 jooksvat meetrit arhivaale, Linnaarhiivil osalt jätkata kavandatud töid arhivaalide säilitustingimuste parandamiseks: viimasest kasutuselolevast “vanast” hoidlast viidi puhastatuna ja nõuetekohastesse püsisäilituskarpidesse paigutatuna uuendatud hoidlasse ca 50 000 säilikut. Vana hoidla tühjendamine on ühtlasi ettevalmistus renoveerimistööde järgmiseks etapiks, milleks Tallinna 2004. aasta eelarves on ette nähtud 5 miljonit krooni.

Seisuga 01.01.2004 oli Linnaarhiivis arvel 1236 arhiivi (arhiivifondi) kokku 421 816 säilikuga (01.01.2003 – 424 797 säilikut). Säilikute üldarv vähenes seetõttu, et vastavalt varem Rahvusarhiiviga saavutatud kokkuleppele anti sinna üle 11 nõukogude-aegsete Tallinnas tegutsenud riiklike ettevõtete arhiivi kokku 13 715 säilikuga. Samas võttis Linnaarhiiv vastu 11 105 säilikut arhivaale (võrdluseks: 2003. aastal oli vastav arv 10 940), neist 6261 arhiiviväärtusega (s.t. alatise säilitustähtajaga) ja 4844 arhiiviväärtuseta (piiratud säilitustähtajaga).

Arhiivi raamatukogus oli kokku 15 300 eksemplari teavikuid – raamatuid ja jadaväljaandeid (aasta varem 14 970).

Kuigi juurdepääs arhivaalidele oli osalt raskendatud, toimus arhiivikasutajate teenindamine suuremate tõrgeteta. Lugemissaal oli avatud. “Püsiuurijaid”, s.t. isikuid, kes iseseisvalt uurivad ulatuslikumat teemat või üksikküsimust, registreeriti 77 (2002. aastal 82). Arhiivi külastusi uurimistöö eesmärgil registreeriti 673. Uurijatele kasutamiseks anti välja 1377säilikut (2002. aastal 1033). Statistika ei hõlma episoodilisi  arhiivikasutajaid - ühekordseid teabenõudjad.

Vastamine kodanike ja asutuste päringutele kuulub samuti Linnaarhiivi kui avaliku arhiivi põhiülesannete hulka. 2003. aastal registreeriti 645 avaldust (2002. aastal 633). Päringuid esitatakse valdavalt omandiõigusega seotud küsimuste ja tööstaaži selgitamiseks. Teatise või ärakirja vastusena päringule väljastab Linnaarhiiv 1-2 nädala jooksul.

Nii lugemissaali külastavate arhiivikasutajate kui ka arhiivile esitatavate päringute arv on 1990. aastate lõpust saadik püsinud stabiilsena.

Arhiivi tutvustamiseks avalikkusele korraldati huviliste rühmadele arhiiviekskursioone ja loenguid. Alates 15. maist oli avatud näitus “Linnaametnik joonistab” (sulejoonistused 15.-16. sajandi Tallinna arveraamatutes), mida 2004. aastal on plaanis näidata ka väljaspool Eestit. Algselt 2003. aasta lõpuks kavandatud, Linnaarhiivi 120. sünniaastapäevale pühendatud artiklite kogumiku ilmumine nihkub kaastööde hilinemise tõttu 2004. aastasse. Algas Tallinna raekoja 600. juubeli ürituste ettevalmistamine (Linnaarhiivi korraldada on 2004. aastal juubelinäitus raekoja keldris ja kaks konverentsi).

Juurdepääsu hõlbustamiseks Linnaarhiivis säilitatavale teabele jätkus arhiivi elektroonilise infosüsteemi arendamine, mille raames koostatakse ka Tallinna raearhiivi – Linnaarhiivi väärtuslikema, rahvusvaheliselt tuntud osa - kataloogi uusväljaannet. Pärast 2003. aasta lõpus peetud läbirääkimisi on sellest kujunemas ühisprojekt Marburgi Herder-Institut`i, ühe olulisema Balti ajaloo uurimise keskusega Saksamaal, kus muuhulgas säilitatakse “Tallinna koopiate arhiivi” (sisaldab eelkõige mikrofilme aastail 1944-1990 Saksamaal asunud Tallinna arhivaalidest).

Teise rahvusvahelise projektina mainitagu siinkohal Balti Ajaloo Komisjoniga (Baltische Historische Kommission) 2000. aastal sõlmitud kokkulepet. Vastavalt sellele mikrofilmiti Linnaarhiivis 2003. aasta lõpuks raearhiivi dokumente kokku 53 354 kaadrit; “põhifilmid” jäid Tallinna, kasutuskoopiad saadeti Marburgi. Projekti rahastab Balti Ajaloo Komisjon.

Vastavalt kehtivale arhiiviseadusele on Linnaarhiivi arhiivijärelevalve all kõik Tallinna linna asutused. 2003. aastal oli neid kokku 291, neist 23 ametiasutust ja 264 ametiasutuste hallatavat asutust.  Arhiivijärelevalve korras kontrollis arhiiv 2003. aastal 25 asutust. Töös linnaasutustega pidas arhiiv endiselt esmatähtsaks nende jooksvat nõustamist, tagamaks asutuse dokumentide nõuetekohane korraldamine ja säilitamine kohapeal kuni arhiiviväärtusega arhivaalide üleandmiseni Linnaarhiivi. Arhiiviseadusest ja arhiivieeskirjast tulenevalt viis arhiiv läbi asutuste arhivaalide hindamist arhiiviväärtuse määramiseks ja arhiiviväärtuseta dokumentide hävitamiseks eraldamise lubamiseks ning väljastas arvamusi asutuste poolt esitatud dokumentide loetelude kohta. Arhiiv nõustas likvideerimisele kuuluvat Tallinna Hooneregistrit dokumentide arhiveerimisel.

.

 

Viimati muudetud: 26.04.2005