Putukaväil Põhja-Tallinnas

Villu Soon and Virve Sõber doing pollinator inventory  July 2019.jpgPutukaväila maastikuarhitektuurne lahendus (26,2 MB) põimib Putukaväila väärtused üheks tervikuks.  Lahenduse põhirõhk on lineaarpargi kasutusvõimaluste suurendamisel inimeste jaoks ning looduskeskkonna elurikkuse tõstmisel. Putukaväil on park, kuhu luuakse inimestele meeldiv keskkond, mis kutsub rohkem aega veetma vabas õhus. 

Putukaväila projektimeeskond töötas välja uue avaliku ruumi lahenduse Kopli kaubajaamast Stroomi rannani - Putukaväil 1.0. Kopli kaubajaama osatähtsus väheneb ja kõrgepingeliinid asendatakse maakaabliga, mis laiendab ala kasutusvõimalusi nt arendada roheala lineaarpargiks.

Eesmärk on luua piirkonnast inimsõbralik avalik ruum, mida iseloomustab taimede mitmekesisus ja looduskesksed lahendused. Ala on planeeritud linnas meeldivaks ajaveetmise koridoriks nii lastele kui täiskasvanutele. Looduslikult on ala väärtuseks taimestik, mis soodustab tolmeldajate (liblikaliste ja kimalaste) levikut. Linnainimesele on roheline (putuka)väil justkui otsetee loodusesse (Merimets ja Stroomi rand).

Piki Kopli kaubajaama serva planeeritakse uus kergliiklustee, et soosida rattakasutust ning veereda Balti jaamast Merimetsa või Stroomi randa vaid 10 minutiga.

Uued pargi- ja rohealad, mitmekülgne avalik ruum ning ohutu liikumiskeskkond toovad linnaruumi aktiivselt kasutama ka lapsed ja seeniorid. Pelguranna ühendust kesklinnaga parandab oluliselt tulevikus rajatav Pelguranna trammiliin.

Uus rattatee Balti jaamast Stroomi randa

Piki Kopli kaubajaama serva planeeritakse uus rattatee, mis ühendab Balti jaama Stroomi rannaga.

Rattaga saab veereda Balti jaamast Merimetsa või Stroomi randa vaid 10 minutiga, rattatee pikkus ca 3km. Tee kulgeb läbi planeeritava Kopli kaubajaama lineaarpargi ning STANDARDi pargi, üle Ristiku silla, mööda vana raudteetammi, üle Sõle tänava Merimetsa ja Stroomi rannani.

Pelgu kogukonnaaed

Pelgu kogukonnaaed on koht, kuhu rajada ilu-ja tarbetaimede peenraid. Taimede kasvatamine ja nende eest hoolitsemine sobib kõikidele vanusegruppidele, maandab stressi ja mõjub teraapiliselt.

Tallinna linna toel alustas 2019. aastal tegevust lausa 8 uut linnaaeda, Pelguaed on üks nendest, mis asub Putukaväilal. 2019. aasta kevadel hõikasid linnaplaneerijad välja, et linnaaianduseks sobiv maatükk asub Kolde pst ja Ehte tänava ristis, kus huvitaval kombel juba kasvavad vanad õunapuud, mis loovad õige aia meeleolu.

Eelmisel kevadel saidki kokku piirkonna aiandushuvilised ja alustasid peenarde rajamist. Kogukonnaaias korraldati erinevaid loenguid ja õpitubasid.  2020. aasta kevadel algab Pelguaias juba teine aiandushooaeg, joonistatud on aia eskiislahendus ning laienemisplaanid on võimsad.

Kogukonnaaias saavad kõik huvilised tasuta peenra, mille eest hoolitseda ja hiljem vilju nautida. Aiandus sobib kõikidele vanusegruppidele, maandab stressi ja mõjub teraapiliselt. Kui sinagi soovid oma isiklikus peenras kasvatada söödavaid taimi või veeta looduses vaba aega ja õppida aiandust, võta julgelt ühendust ja kirjuta pelguaed@gmail.com

Pelguaia tegemistel saad sotsiaalmeedias silma peal hoida: Pelgu kogukonnaaia facebooki grupp

Pelguaia ideed toetavad Põhja-Tallinna valitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Kõrgepingeliini sõrestikmast

Elering AS asendab amortiseerunud kõrgepinge õhuliinid maakaabliga 2021. aastal, mistõttu vabaneb 50m laiune maa-ala.

Kaalumisel on säilitada alal mõned elektrimastid, mis on ala maamärgid ning räägivad tulevastele põlvedele paiga ajaloost. Säilitatud mastid peaks mõjuma terviklikult maastikuarhitektuurses lahenduses. Lisaks saaks sõrestikmastile paigaldada pesakastid piiritajatele ja luua nendele ikoonilistele linnalindudele pesakohad. 

Millised sõrestikmastid säilitada ning milline on nende kasutusfunktsioon tulevikus selgub koostatavast lineaarpargi maastikuarhitektuursest lahendusest.

Pelguranna trammiliin

Arenevale Põhja-Tallinna linnaosale on uus trammiliini haru vajalik ühistranspordiühendus kesklinna ja tagasi. 

Trammiliini koridor on reserveeritud Põhja-Tallinna üldplaneeringuga. Koos trammiliiniga lisandub vähemalt 4-6 peatust: Ristiku silla lähistel, Paavli tn tänava otsas, Puhangu tänaval ning lõpp-peatus mere ääres. Täiendavalt on kaalumisel trammiliini pikendamine Pelguranna keskuse ja perspektiivse Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse kõrvalt (joonisel punktiirina). Trammiliini peatuste teenindusraadiuses (300m) elab ligikaudu 10 000 elanikku.

Pelguranna trammikoridor ja uued peatused mai2020.jpg

Müstiline putukariik

Ala on mitmekesise taimkatte ja putukafaunaga, mida iseloomustab hästi õisi tolmeldavate putukate rikkus. 2019. aastal viidi läbi taimede ja tolmeldajate uuring (loe lähemalt Tolmeldajate inventuuri raportist), mille käigus loendati sellel Putukaväila lõigul kokku 13 liiki kimalasi, 23 liiki erakmesilasi ning 15 liiki päevaliblikaid. Kimalastest asustasid uuringuala terves ulatuses maakimalane, karukimalane ja kivikimalane. Looduskaitsealuseid kimalasi kohati alal koguni 10 liiki. 

Erakmesilastest oli põnev villamesilase Anthidium oblongatum leid, mis oli esimene vaatlus Tartust põhja pool. Tegemist on alles hiljuti Eestisse levinud liigiga, kes on siia saabunud lõuna poolt.

Päevaliblikatest on alal ühed tavalisemad liigid kollakas-aasasilmik ja ristikheina-taevastiib, kellel on suve jooksul kaks põlvkonda ja suudavad seeläbi intensiivselt muutuvas linnakeskkonnas paremini hakkama saada. Huvitavaid liblikaliike leiti alalt mitu. Sõle tänava lähedalt jäi liblikavõrku harilik reseedaliblikas, kes on Eestis väga haruldane rändliik. Tema viimased leiuandmed registrites on aastast 2014 ning Tallinnas aastast 1972. Putukaväila alal kohati ka teist rändliblikat - niidu võiliblikat, kelle lähimad pesitsusalad on Kagu-Eestis. 

Uue liigina Tallinna liblikafaunas leiti alalt pruun-kuldtiib, kes leiti Eestist esmakordselt 1996. aastal ning on nüüd kliimamuutuste tõttu üle Eesti levinud.

Garaažide uued funktsioonid

Linnaplaneerijad julgustavad tänaseid ja tulevasi garaažiomanikke laiendama garaažibokside kasutusvõimalusi.  Mõni garaažiboks võiks saada töökojaks, väike-korteriks või galerii rendipinnaks. Garaažikatused on ideaalsed linnamesinduseks ja mesitarude paigutamiseks. Planeeritud lineaarpargile juurdepääsu parandamiseks soovisid kohalikud garaaže ümbritsevad aiad eemaldada. Garaažiomanikele säilib juurdepääs garaažidele jagatud ruumi põhimõttel (segaliiklusala).

Raudteepark

Vanal raudteetammil lookleb lineaarpark, mida läbib rattatee. Pargi soppidesse on peidetud pinke lugemiseks ja puhkamiseks ning jalutamiseks. 

Park inspireerub Kopli kaubajaama algsest funktsioonist, plaanis on säilitada vana raudtee inventari ja seda lineaarpargi kujunduses taaskasutada. Raudteetammi äärtes kasvavad puud pakuvad varju päikese ja tuule eest. Oodatud on igal kiirusel liikuja: tramm, jalgrattur, jalutaja ning oma esimesi samme tegev 1-aastane.

Ristiku sild

Vananenud sild lammutatakse lähiaastail (lammutusluba on väljastatud), mille asemele ehitatakse uus kergliiklussild. Umbes 5 aasta pärast hakkab üle silla sõitma tramm Kalamajast Pelgurannani. 

Ristiku silla konstruktsioonis saaks taaskasutada kõrgepinge õhuliinide sõrestikmaste. Paku välja Ristiku silla disainilahendus või idee.

STANDARDI park

Uus STANDARDi park muutub talvel piirkonna parimaks kelgumäeks ja suvel pakub ilusaid vaateid piknikupidajatele. Pargi kõrgeimast punktist saab nautida hunnituid päikeseloojanguid ja vaadet vanalinna kirikutornidele. Pargis on endine raudtee dispetšerhoone laia panoraamaknaga. Seal võiks asuda kohvik, rattarent või näiteks raudtee teemaline hobimaja (näiteks mudelraudteeklubi).  Millist kasutust näed sina endisel dispetšerhoonel?

Vedurite pöördsild Kopli kaubajaamas

Kergliiklustee äärde jääb muinsuskaitse all olev vedurite pöördsild, mis renoveeritakse ja eksponeeritakse pargisilmana. Isetekkelise roheluse saab alles jätta, tekitades muidu nii avarale alale intiimsema pargikeskkonna.

Kolde-Volta sild üle Kopli kaubajaama

Kunagi ühendas Kalamaja ja Pelgulinna asumit jalakäijate sild üle Kopli kaubajaama. Plaanis on ühendus taastada Kolde pst sihilt Volta tänavale. Sillalt avanevad imelised vaated vanalinnale ja Kopli kaubajaamale. Sild võiks lisaks ühenduste võimaldamisele tekitada ka vaateplatvormi, kust oleks Toompea hästi vaadeldav.

Kopli kaubajaama lineaarpark

Vana raudteeinventari taaskasutav lineaarpark. Tulevikus rajatakse pargi kõrvale Reisijate tänava pikendus. Teretulnud on kõik liikumiskiirused - kiirustajatest nautlejateni.

Veetorni kvartali avamine

Avame veetorni taguse kvartaliosa pikendades jalakäijate liikumissihti Graniidi tänava otsast Kopli kaubajaamani. Elavdame tänast potentsiaalikat, kuid suletud piirkonda ning kaasame selle Telliskivi aktiivsesse alasse. Kvartali maamärgiks on uhke ajalooline veetorn. Paku vanale veetornile uut kasutusfunktsiooni.

Viimati muudetud: 17.09.2020