Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Tallinna kirikurenessanss

Tallinna kirikurenessanss

Kirikurenessansi logo.gif

Kirik on kujundanud inimese vaimset ja füüsilist keskkonda läbi sajandite. Ka tänapäeva muutuvates linnades vajavad inimesed pidepunkte, mis oleksid jäävad. Kohalike traditsioonide säilimine on oluline nii kogu ühiskonna kui iga üksikisiku edasikestmise seisukohalt. Selleks on vaja traditsioone kaitsta ja hoida. 

Toetusi saab taotleda Tallinna kodulehel Tallinna Projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi  iseteeninduskeskkonnas. Iseteeninduskeskkonna kasutamiseks leiab juhendi siit. Iseteeninduskeskkonna kasutamisel saab nõu ja tehnilist tuge linnakassa osakonna juhtivspetsialistilt Ülle Kertil telefonil 6404 195 või e-posti aadressil [email protected].

Kirikud on tähtis osa Tallinna ajaloolisest arhitektuurist. Tallinna kirikuhooned koos kirikutes asuva kunstivaraga moodustavad unikaalse kultuuripärandi. Eesti on ühinenud "Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu poolse rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Vastavalt Muinsuskaitseseadusele vastutab mälestise säilimise ja korrashoiu eest omanik. Tagamaks varade säilimine ja ohutu kasutamine vajavad meie kirikute kultuuriväärtused süsteemset ning teadlikku lähenemist nii Tallinna linna kui koguduste poolt.

Tallinna kirikurenessansi programm loodi 2001.a ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimiseks, millega oli väiksemas mahus alustatud juba eelmisel aastal. Programmi raames antakse kogudustele toetust muinsuskaitse all olevate kirikute restaureerimiseks ja nende kultuuriväärtuste konserveerimiseks ning kirikute ja nende kultuuriväärtuste tutvustamiseks.

Kirikurenessanss 2000.—2010. aastal

2000.—2010.a restaureeriti kokku 22 kirikut ja neis asuvaid kultuurimälestisi erinevatest konfessioonidest kogu linnas. Tallinna linn panustas neil aastail kirikute restaureerimisse kokku 102 miljonit krooni (ca 6,5 miljonit eurot). Kirikute restaureerimist alustati enamasti fassaadidest. Interjööride restaureerimiseni jõuti vaid Jaani, Rootsi-Mihkli, Nõmme Lunastaja ja Siimeoni kirikutes. Kõige suurema toetuse sai Jaani kirik, mille restaureerimiseks kulus 2005—2010.a kokku 25 miljonit krooni. Oleviste kiriku taastamiseks eraldati 2001—2009.a kokku 19,3 miljonit krooni ja Toomkiriku restaureerimiseks 2000—2009.a 15,7 miljonit krooni. Seoses majanduskriisiga tuli 2011.a Kirikurenessansi programm ajutiselt peatada.

Kirikurenessanss alates 2016. aastast

2016.a taaskäivitas muinsuskaitse osakond Kirikurenessansi programmi Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. 2016.a toimusid kõige suuremas mahus Vanausuliste palvela taastamistööd, millele kulus ligi 70 000 eurot. Programmi kogumaht oli 85 797 eurot.

2017.a kõige suurem töö oli Nõmme Rahu kiriku interjööride taastamine, milleks anti toetust 195 000 eurot. Suure toetuse said ka Kaasani ja Kaarli kirikud (kumbki 50 000 eurot). Vanausuliste palvela restaureermisele kulus ligi 30 000 eurot. Restaureeriti Siimeoni ja Hanna kiriku nelitise tambuuri (39 000 eurot). Kirikurenessansi programmist toetati ka Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimuvat barokiaja suurmeistri Christian Ackermanni uurimisprojekti ning muid töid Toomkirikus kokku ca 22 000 euroga. Programmi kogumaht kasvas 431 616 euroni. 

2018.a sai suurima toetuse Peeteli kiriku torni ja fassaadide restaureerimine summas ligi 218 000 eurot. Kaasani kiriku fassaadide ja interjööride restaureerimist ning kütte-, elektri- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimist toetati kokku 186 000 euroga. Toetust sai ka Rooma-Katoliku kogudus kiriku interjööride restaureerimiseks (125 000 eurot). Oleviste kogudust toetati kiriku lõunakabeli katuse restaureerimisel ligi 87 000 euroga. Kaarli kirikus lõpetati oreli restaureerimine ja restaureeriti kiriku uksed (toetus 65 000 eurot). Alustati Kopli Nikolai Imetegija kiriku fassaadide restaureerimist ja jätkati ikoonide konserveermist (üle 61 000 euro), lõpetati Vanausuliste palvela restaureerimine (üle 34 000 euro). Pühavaimu kirikus restaureeriti orelit, lühtreid ja ajaloolist maalikogu (üle 31 000 euro). Jaani kiriku tornikiivri tippu paigaldati uus rist ja tehti piksekaitsetöid (üle 28 000 euro). Vanalinna Nikolai Imetegija kirikus restaureeriti torni ning konserveeriti ikonostaasi (ligi 28 000 eurot). Kirikurenessansi programmi mahuks kujunes 914 673 eurot. 

2019.aasta suurimaks tööks oli Oleviste kiriku torni, tornikiivri alumise osa ja läänefassaadi restaureerimine ning vaateplatvormi rekonstrueerimine. Kirikus konserveeriti ka lõunaportaal ja ligi 40 avariilise elektrisüsteemiga lühtrit. Töid toetati kokku ca 522 000 euroga. Suure toetuse sai ka Kaasani kirik, kus lõpetati interjööride restaureerimine (üle 171 000 euro). Jaani kiriku tornikiivri ja läänefassaadi restaureerimist toetati üle 168 000 euroga). Rooma-Katoliku kirikus restaureeriti peatrepp, aknad ja orelirõdu (üle 75 000 euro). Kaarli kiriku restaureeriti lõunauks ja käärkambri trepp (ca 62 000 eurot). Pühavaimu kirikus jätkati oreli ja maalikogu restaureerimist ja alustati keskaegse Bernt Notke peaaltari konserveerimis- ja uurimisprogrammi (ligi 49 000 eurot). Koplis lõpetati Nikolai Imetegija kiriku fassaadide restaureerimine (ligi 40 000 eurot). Kirikurenessansi kogumaht küündis 1,1 miljoni euroni.

2020.aastal toetati Kaasani kiriku piirdeaia taastamist ja hooviala korrastamist ning ikooni konserveerimist (~189 000 eurot). Jätkati Oleviste koguduse toetamist lõunakabeli restaureerimisel ning restaureerimisprojektide koostamisel (~100 000 eurot). Baptisti-koguduse Kalju kiriku katuse ja fassaadide restaureerimist toetati 70 000 euroga. Tallinna Toomkirikut toetati restaureerimise projekteerimiseks vajalike mõõdistustööde tegemisel ja lühtrite restaureerimisels 34 231 euroga. Kopli Nikolai Imetegija kiriku katuse ja altariruumi värvimist ning ikoonide konserveerimist toetati 19 633 euroga. Pühavaimu keskaegse altari uurimis- ja konserveerimis-programmile, oreli ja ühe maali konserveerimiseks anti toetust kokku 13 150 eurot. Seoses majanduskriisiga langes programmi kogumaht 2018.a 431 000 euroni.

2021.aastal rahastati Oleviste kiriku töid (lõunakabeli raidakende ja vitraažide restaureerimine, peaportaal, Hans Pawelsi kenotaafi ning projekteerimistööd) kokku ligi 287 000 euroga. Püha Vaimu kogudust toetati kiriku fassaadide korrastamisel, keskaegse Bernt Notke altari uurimis- ja konserveerimisprogrammi jätkamisel ning maalikogu ja oreli restaureerimi sel kokku veidi üle 234 000 euroga. Seitsmenda Päeva Adventistide Palvela katuse korrastamist toetati 200 000 euroga. Kaasani kirikus lõpetati linna toetusel ikonostaasi ja ikoonikappide restaureerimine ning alustati hooviala arheoloogilisi uuringuid (toetust anti ligi 78 000 eurot). Kaarli kiriku akende, fassaadide ja kellasüsteemi restaureerimist toetati ligi 75 000 euroga. Rooma-Katoliku kogudus alustas 70 000 eurose toetusega Peeter-Pauli kiriku keldri restaureerimist, kuhu plaanitakse kahe maailmasõja vahel tegutsenud peapiiskop Eduard Profittlichi mälestuskabelit. Jaani Seegi kiriku fassaadide restaureerimist toetati ligi 22 000 euroga. Kopli Nikolai kogudust toetati ligi 4400 euroga kiriku restaureerimisel ning Vanausuliste kogudust 2000 euroga ikoonide konserveerimisel. Alustati endise Dominiiklaste Katariina kloostrikompleksi katuse restaureerimisprojekti koostaamist 1987 euroga. Programmi kogumahuks kujunes veidi ligi 975 000 euro.  

2022.a jätkati Tallinna toetusega Oleviste kiriku restaureerimist ja korrastati Maarja kabeli katus. Sellele lisaks toetati Hans Pawelsi kenotaafi konserveerimise I etappi ning ettevalmistavaid töid järgnevateks restaureerimistöödeks. Oleviste kogudust toetati kokku ligi 280 000 euroga. Toomkiriku tornikiivri restaureerimist ja järgnevate tööde projekteerimistöid ja uuringuid toetati kokku ligi 170 000 euroga. Jaani kiriku akende restaureerimist ja vitraažide valmistamist toetati 70 000 euroga. Püha Vaimu kiriku keskaegse Notke altari uurimisprogrammi (programmi kohta vaata lähemalt http://notke.eu) ning kirikuhoovis ajalooliste raidtahvlite konserveerimist toetati kokku ligi 19 000 euroga. Kaarli kiriku uste ja lühtrite restaureerimist toetati 15 000 euroga. Vanalinna Nikolai Imetegija kiriku fassaadide tegevuskava koostamist toetati 5 773 euroga. Vanausuliste palvela ikoonikogu konserveerimist toetatakse 2000 euroga. Koos Kesklinna valitsusega tellitud endise Dominiiklaste Katariina kloostri katuse restaureerimise projekti panustas Linnaplaneerimise Amet 9753 eurot. 2022.a oli Kirikurenessansi projektide kogumaksumus ligi 571 000 eurot.

Tallinna kirikurenessansist toetuse taotlemine

Kirikurenessansi toetuse taotlemine.png

Tallinna kirikurenessansi ülevaade

Kirikurenessansi programmist on toetatud järgmiste kirikute restaureerimist ja sellega seotud töid ning kirikutes asuvate kunstimälestiste ja kultuuriväärtuste konserveerimist:


Mälestise nimetus (mälestise nr)
2022.a         (€) alates     2016.a (€)

Kokku                   (€)

Hoone maht (m3) Hoone mahu kohta (€/m3)

1. Tallinna Oleviste kirik, 13.-19.saj. (1097)

286 736 1 281 324 2 574 243 46 857 55
2. Tallinna Toomkirik, 13.-19.saj. (1087) 169 670 260 342 1 188 276 28 467 42

3. Jaani kirik (1242)

70 000 266 440 1 024 740 23 410 44
4. Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirik, 1721.a., 1749.a. (1078) 612 673 308 881 183 1 859 474

5. Tallinna Peeteli kirik (1195)

  218 466 842 502 6 971 121

6. Tallinna Püha Vaimu kirik, 14.-17.saj. (1196)

18 930 352 692 763 881 8 275 92

7. Tallinna Kaarli kirik, 1862-1870.a. (1237)

15 000 261 793 514 324 33 890 15
8. Püha Siimeoni kirik, 1752-55, 1870 (8470)   39 074 456 870 2 835 161

9. Katoliku Peeter-Pauli kirik (1246)   

  270 040 329 107 8 975 37

10. Nikolai Imetegija kirik Koplis, 1936. a.(8232)   

  136 005 282 603 813 360
11. Tallinna Seitsmenda päeva adventistide palvela (1109)   200 000 288 093 3 288 88

12. Tallinna Vanausuliste palvela (27444)

2 000 138 758 265 591 550 483

13. Issanda Muutmise kirik (1231)

  238 270 238 270 8 657 28

14. Tallinna Nikolai kirik, 1820-1827.a. (1248)

5 773 65 071 235 025 7 752 30
15. Nõmme Saksa Lunastaja koguduse palvela, 1932, 1936. a. (8848)      17 344 207 210 1 535 135
16. Nõmme Rahu kirik (1249)   198 612 198 612 2014 99

17. Tallinna Uue seegi hooned, 16.-18. saj. (Rootsi-Mihkli kogudus) (1216)   

  17 880 181 975 11 992 15
18. Nõmme Ristija Johannese kirik, 1923.a (8240)     171 501 991 173
19. Baptistide Kalju-koguduse palvela(1080)   70 000 70 000 2113 33
20. Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea koguduse palvela     63 912 4 664 14
21. Ukraina Kreeka-Katoliku kirik     44 475 560 79
22. Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kloostri ehitised (1245) 9 753 11 740 45 672 8 292 6
23. Tallinna Jaani seegi kirik, 14. saj., 1648. a., 18. saj. (22252)      24 689 24 689 706 35
24. Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik, 1913.a. (8293)     12 699 461 28
25. Aleksander Nevski peakirik (1102)     7 994 25938 0
Kirikute tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine     96 800    
Kokku   570 998 4 503 628 11 020 247 241 865 46

 

* Varasemate aastate toetuse summades võib olla ebatäpsusi ning kogudustele varem antud toetus võib olla märgitust mõnevõrra suurem.

** Tabelisse on märgitud Tallinna linna tehtud kulutused kirikute restaureerimisse. Kirikute restaureerimisse on vastavalt oma võimalustele aastate jooksul oluliselt panustanud ka kogudused ise.

Viimati muudetud 12.12.2023