Tallinn kirikurenessanss

Kirikurenessansi logo.gifKirik on kujundanud inimese vaimset ja füüsilist keskkonda läbi sajandite. Ka tänapäeva muutuvates linnades vajavad inimesed pidepunkte, mis oleksid jäävad. Kohalike traditsioonide säilimine on oluline nii kogu ühiskonna kui iga üksikisiku edasikestmise seisukohalt. Selleks on vaja traditsioone kaitsta ja hoida.

Toetusi saab taotleda Tallinna kodulehel Tallinna Projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi  iseteeninduskeskkonnas. Iseteeninduskeskkonna kasutamiseks leiab juhendi siit. Iseteeninduskeskkonna kasutamisel saab nõu ja tehnilist tuge linnakassa osakonna juhtivspetsialistilt Ülle Kertil telefonil 6404 195 või e-posti aadressil Ylle.Kert@tallinnlv.ee.

Kirikud on tähtis osa Tallinna ajaloolisest arhitektuurist. Tallinna kirikuhooned koos kirikutes asuva kunstivaraga moodustavad unikaalse kultuuripärandi. Eesti on ühinenud "Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu poolse rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Vastavalt Muinsuskaitseseadusele vastutab mälestise säilimise ja korrashoiu eest omanik. Tagamaks varade säilimine ja ohutu kasutamine vajavad meie kirikute kultuuriväärtused süsteemset ning teadlikku lähenemist nii Tallinna linna kui koguduste poolt.

Tallinna kirikurenessansi programm loodi 2001.a ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimiseks, millega oli väiksemas mahus alustatud juba 2000. aastast. Programmi raames antakse kogudustele toetust muinususkaitse all olevate kirikute restaureerimiseks ja nende kultuuriväärtuste konserveerimiseks ning kirikute ja nende kultuuriväärtuste tutvustamiseks.

2000—2010.a restaureeriti kokku 22 kirikut ja neis asuvaid kultuurimälestisi erinevatest konfessioonidest kogu linnas. Tallinna linn panustas neil aastail kirikute restaureerimisse kokku 102 miljonit krooni (ca 6,5 miljonit eurot). Kirikute restaureerimist alustati enamasti fassaadidest. Interjööride restaureerimiseni jõuti vaid Jaani, Rootsi-Mihkli, Nõmme Lunastaja ja Siimeoni kirikutes. Kõige suurema toetuse sai Jaani kirik, mille restaureerimiseks kulus 2005—2010.a kokku 25 miljonit krooni. Oleviste kiriku taastamiseks eraldati 2001—2009.a kokku 19,3 miljonit krooni ja Toomkiriku restaureerimiseks 2000—2009.a 15,7 miljonit krooni. Seoses majanduskriisiga tuli 2011.a Kirikurenessansi programm ajutiselt peatada.

2016.a taaskäivitas muinsuskaitse osakond Kirikurenessansi programmi Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. 2016.a toimusid kõige suuremas mahus Vanausuliste palvela taastamistööd, millele kulus 67 000 eurot. 2017.a sai kirikurenessansi programm sisse suurema hoo ja eelarve kasvas üle 400 000 euro. Kõige suurem töö oli Nõmme Rahu kiriku interjööride taastamine, milleks anti toetust ligi 200 000 eurot. Suure toetuse said ka Kaasani ja Kaarli kirikud. Kirikurenessansi programmist toetatakse ka Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimuvat barokiaja suurmeistri Christian Ackermanni uurimisprojekti.

Tallinna kirikurenessansist toetuse taotlemine

Kirikurenessansi toetuse taotlemine.png

Tallinna kirikurenessansi ülevaade

2016.-2018.a toetati Kirikurenessansi programmist järgmiste kirikute restaureerimist ja seda ette valmistavaid töid:


Mälestise nimetus (mälestise nr)
Toetus 2019.a (eurodes) Toetus 2000.-2018.a (eurodes)

Toetus kokku(eurodes)

Hoone maht (kuupmeetrites) Toetus hoone mahu kohta (eurodes)

Tallinna Oleviste kirik, 13.-19.saj. (1097)

412 754 1 386 710 1 799 464 46 857 38
Tallinna Toomkirik, 13.-19.saj. (1087) 23 640 969 854 993 491 28 467 35

Tallinna Peeteli kirik (1195)

2064 842 502 844 566 6 971 121

Jaani kirik (1242)

786 380 786 380 23 410 34
Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirik, 1721.a., 1749.a. (1078) 170 489 441 979 612 468 1 859 329

Tallinna Püha Vaimu kirik, 14.-17.saj. (1196)

50 340 448 417 498 757 8 275 60
Püha Siimeoni kirik, 1752-55, 1870 (8470) 456 870 456 870 2 835 161

Tallinna Kaarli kirik, 1862-1870.a. (1237)

57 126 367 531 424 657 33 890 13

Nikolai Imetegija kirik Koplis, 1936. a.(8232)   

38 441 224 766 263 207 813 324

Tallinna Vanausuliste palvela (27444)

1 250 258 141 259 391 550 472

Katoliku Peeter-Pauli kirik (1246)   

70 000 184 067 254 067 8 975 28

Issanda Muutmise kirik

238 270 238 270 8 657 28

Tallinna Nikolai kirik, 1820-1827.a. (1248)

229 252 229 252 7 752 30
Nõmme Saksa Lunastaja koguduse palvela, 1932, 1936. a. (8848)    1 344 205 866 207 210 1 535 135
Nõmme Rahu kirik (1249) 198 612 198 612 2014 99

Tallinna Uue seegi hooned, 16.-18. saj. (Rootsi-Mihkli kogudus) (1216)   

181 975 181 975 11 992 15
Nõmme Ristija Johannese kirik, 1923.a. 171 501 171 501 991 173
Tallinna Seitsmenda päeva adventistide palvela 88 093 88 093 3 288 27
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea koguduse palvela 63 912 63 912 4 664 14
Ukraina Kreeka-Katoliku kirik 44 475 44 475 560 79
Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik, 1913.a. 12 699 12 699 461 28
Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kloostri ehitised 33 932 33 932 8 292 4
Aleksander Nevski peakirik 7 994 7 994 25938 0
Tallinna Jaani seegi kirik, 14. saj., 1648. a., 18. saj. (22252)    3 000 3 000 706 4
Kirikute tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 96 800 96 800
Kokku   827 448 7 940 595 8 771 043 239 752 37

* Varasemate aastate toetuse summades võib olla ebatäpsusi ning kogudustele varem antud toetus võib olla märgitust mõnevõrra suurem.

** Tabelisse on märgitud vaid Tallinna linna toetuse summad. Kirikute restaureerimisse on vastavalt oma võimalustele aastate jooksul oluliselt panustanud ka kogudused ise.

*** Tallinna kirikute restaureerimise investeeringuvajaduseks järgneva kümne aasta jooksul (2020 - 2029) hinnatakse ligikaudu 20 miljonit eurot.

Viimati muudetud: 05.07.2019