Miljööalad

Järve

laine 6.jpgAjalooliselt paikneb asula endise Erbe (saksa k Hermansberg, Hermanshof) suvemõisa maa-alal. 1923. aastal rajatud raudteejaam (arh Karl Burman) on alguspunktiks kogu asumi kujunemisele, mille valdavalt asustasid raudteega seotud elukutsete esindajad.

Loe lähemalt

Kristiine linnaosa üldplaneeringu Järve miljööväärtuslik ala

 

 Kadriorg

Wiedemanni 11.JPGKadriorg on teiste kesklinna ümbruses asuvate puitrajoonidega võrreldes olnud oluliselt teistsuguse ajalooga ning iseloomuga piirkond. Tänaseni säilinud hoonete esinduslik arhitektuur annab kinnitust, et tegemist ei ole tavapärase töölislinnaosaga, vaid uhkema ja jõukama mereäärse kuurortrajooniga.

Loe lähemalt

Kadrioru miljööväärtuslik ala

 

Kalamaja

Linda tänava vaade.jpgKalamaja puhul on tegemist Tallinna vanima eeslinnaga, mille sajanditepikkust arengut on võimalik küllaltki suure täpsusega välja tuua. Mitmesuguste arhiiviandmete abil võib tõestada, et praeguste puitmajade näol on mitmel pool tegemist lausa kaheksanda põlvkonna hoonestusega.

Loe lähemalt

Põhja-Tallinna üldplaneeringu Kalamaja miljööväärtuslik ala (tööversioon)

 

Kassisaba

Wismari 25 kiisud.JPGKassisaba linnaosa ajalugu ja areng on seotud kunagise Toompea eeslinnaga. Tõenäoliselt tekkis linnaosa vanem hoonestus praeguse Paldiski maantee äärde ning võimalik, et linnakindlustustuste vööndist kaarjalt eemalduv lääne poole suunduv maantee koos selle äärde ehitatud hoonete reaga andiski linnaosale Kassisaba nime. Olgu lisatud, et 17.-18. sajandil kandsid muldvallide nurgakohtadesse ehitatud kõrgemad tugipunktid “Katze” (kass) nimetust.

Loe lähemalt

Kassisaba miljööväärtuslik ala

 

Kelmiküla

Põhja-Tallinna üldplaneeringu Kelmiküla miljööväärtuslik ala (tööversioon)

 

Kitseküla (Tallinn-Väike)

Asula 8.JPGKitseküla miljööväärtuslik ala hõlmab kolme eripalgelist osa: tsaariaegne töölisasum (Kauba, Paide, Hagudi tänavad), 1920-30. aastate Tallinna tüüpi majade kogum (Magdaleena tn lõpp) ning 1940. aastate lõpu stalinistlik hoonestusansambel (Asula tänav). 

Loe lähemalt

Kitseküla miljööväärtuslik ala

 

Kopli-Niidi

Põhja-Tallinna üldplaneeringu Kopli-Niidi miljööväärtusliku ala kaart (tööversioon)

 

Laevastiku

Laevastiku tänavavaade.JPGLaevastiku tänava kvartal Paljassaare poolsaarel määrati kaitset väärivaks miljööväärtusega elamualaks Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu raames. See on terviklik 1949. aastal sadamatööliste tarbeks ehitatud stalinistlikus stiilis elamutega ringtänav. Hooned moodustavad ümber kolmnurkse haljasala tervikliku ansambli. Suur osa neist hoonetest vajab rekonstrueerimist, kuid paljud on ka viimastel aastatel koostatud välisviimistluse passide järgi korrastatud. Laevastiku kvartalis tuleb välja töötada ühtsed hoonestuse renoveerimise ja restaureerimise tingimused.

Piirkonda illustreeriv ajalooline kaart 

 

Lille

Kristiine linnaosa üldplaneeringu Lille miljööväärtuslik ala

 

Merivälja  aedlinn

Tõusu tee 13.jpg1924. aastal korraldatud Merivälja planeeringu konkursi võitsid Ernst Gustav Kühnert ja Robert Natus. Aedlinna iseloomustab ameerikalik regulaarne planeering, mille muudavad intiimsemaks üksikud kaarjad teed ning rohke haljastus. 

Loe lähemalt

Maarjamäel Kose tee äärne ala

Ala piirneb Saare tänavaga, Paju tänav (paaris- ja paaritud numbrid) ja edasi Kose tee äärsed krundid kuni Varsaallika ojani. 

Paju tn 12.JPGKose mõisa (asutanud 1790 J. C. Koch) järgi nimetatud Kose tee äärne elupiirkond liideti 1945. aastal Tallinna linnaga ning see kujunes aktiivseks ühepereelamute ehitamise piirkonnaks. Koosneb põhiliselt Teise maailmasõja järgsel Tallinna eramuehituse kõrgperioodil valminud eramutest. Hooned on valdavalt ühte tüüpi, mõjutustega nii traditsionalismist (mastaap, katusekalle, seostatus aiaga) kui ka funktsionalismist (ümaraknad, kohati suured klaaspinnad ja silekrohv), iseloomuliku kõrge viilkatusega. Nõukogude eramuarhitektuuri kontekstis väärivad tähelepanu ja säilitamist rohked dekoratiivdetailid fassaadidel (konsoolkivid räästa nurkades, akende/avade raamistused) ja mitmed individuaalprojekti järgi ehitatud eramud. 

 Pirita linnaosa üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaart ja seletuskiri

Nõmme

Sihi tn 75.jpgNõmme miljööväärtus on hoopis mitmetahulisem kui kesklinna ümbritsevatel puiteeslinnadel. Olles arhitektuurilt küll märksa ebaühtlasem, moodustab Nõmme terviku eelkõige  metsalinnana. Selle juures leidub Nõmmel terveid tänavaid ja kvartaleid, mis on säilitanud oma rajamiseaegse terviklikkuse – seda nii arhitektuurselt ilmelt kui ruumijaotuselt tervikuna. 

Loe lähemalt

Nõmme ehitusmääruse kaart ja Nõmme linnaosa üldplaneeringu miljööväärtuslike alade kaart

 

Pelgulinn

Taime 9.jpgVeel 19. sajandi keskel laiusid tänase Pelgulinna aladel rabad vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja männikutega. Väheseid rohumaid kasutati karjamaadena. Hoonestus tekkis esimesena Paldiski mnt äärde kus varaseimad andmed elamute kohta on 18. sajandi keskpaigast. Linnaosa väljakujunemist ja arengut kiirendas Tallinn-Peterburi raudtee rajamine, mis algas 1869. a.

Loe lähemalt

Põhja-Tallinna üldplaneeringu Pelgulinna miljööväärtusliku ala kaart (tööversioon) ja Pelgulinna ehitusmääruse kaart

 

Pelguranna

Lõime 16.JPGTeisele maailmasõjale järgnenud elamuehituse üks esimesi suurprojekte oli Pelguranna vaba territooriumi hoonestamine. 1948. aastal valmis projekt "Pelgurand" ENSV Ehitusliku Projekteerimise Instituudis, projekti peaarhitektiks oli G. Šumovski.

Loe lähemalt

Põhja-Tallinna üldplaneeringu Pelguranna miljööväärtusliku ala kaart (tööversioon)

 

Raua

Kreutzwaldi 14.JPGRaua asumi näol on tegemist mitmes etapis kujuneud väärishoonestusalaga, kus puudub ühtne ehituslik mastaap või hoonestuslaad, kuid kõrvuti leidub mitmete ajastute tipparhitektide loomingut.

Loe lähemalt

Raua miljööväärtuslik ala

 

Sikupilli

Katusepapi 38a.jpgVaadeldav ala paikneb ajalooliste, juba keskajast teadaolevate paemurdude kohal ja hoonestus on rajatud niisiis osaliselt paemurruaukude tagasitäitele. Käsitletav ala hoonestati 20. sajandi algul seoses Sikupilli asumi rajamisega. 

Loe lähemalt

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu seletuskiri

 

Sirbi

Sirbi tn.JPG1930. aastate teisel poolel anti Bekkeri ja Vene-Balti tehaste maad ning hooned riikliku AS „Kopli Kinnisvarad“ haldusesse. Piirkonnas asuti tegema erinevaid ümberplaneerimisprojekte.  Tolleaegsete arvestuste järgi tuli Vene-Balti asunduses lammutatavate majade asemele ehitada u 150 000 m2 uut elamispinda ning Bekkeri asunduses 125 000 m2. 1939. aasta oktoobris alustati esimese ehitusetapina korraga 28 kahepereelamu ehitamist praegusele Sirbi tänavale, mis jäi ka viimaseks.

Loe lähemalt

Põhja-Tallinna üldplaneeringu Sirbi miljööväärtusliku ala kaart (tööversioon)

 

Tatari

Tatari miljööväärtuslik ala jääb kahe tiheda liiklusega peatänava- Liivalaia ja Pärnu maantee – vahele. Rohke kõrghaljastusega piirkond kujutab endast omalaadset rohelist ja rahulikku oaasi südalinnas. Lisaks kvartali rohelusele muudab asumi väärtuslikuks selle peaaegu terviklikult säilinud arhitektuurne ilme.

Loe lähemalt

Tatari miljööväärtuslik ala

Torupilli

Kunderi 38.JPGTorupilli asum on oma praeguse nime saanud samanimelise kõrtsi järgi, mis asus hetkel püsihoonestuseta krundil (Tartu mnt 38) ehk praeguse Tartu mnt ja Torupilli otsa nurgal. Täpsemalt sai kõnealune piirkond oma nime kõrtsi reklaamsildil olnud torupillimehe järgi. Varasemad teated kõrtsi kohta pärinevad 1803. aastast.

Loe lähemalt

Torupilli miljööväärtuslik ala

 

Uue-Maailma

Koidu 57.JPGPraeguse Uue Maailma asumi ala oli kuni 19. sajandi keskpaigani tuntud kui Kristiine heinamaa ehk Christinenthal. Esmalt tekkisid mõnedele kruntidele kerghooned, siis suvemajad või mõisad (Höfchen) ja pikapeale alalised elupaigad. 1878. aastal tükeldas oma krundi  ja rajas terve tänavatevõrgu selle ala üks suurem maaomanik Adolf Johann Rulcovius. Seda uut asustatud ala Pärnu maantee ääres hakati siinkandis asunud populaarse Ameerika-nimelise trahteri järgi linna irvhammaste poolt hüüdma Uus Maailmaks (Neue-Welt). Pikapeale kinnistus see tänavanimena ja hiljem ka kogu piirkonna ametliku nimena.

Loe lähemalt

Uue Maailma miljööväärtuslik ala

 

Veerenni

Herne vaade.jpgPiirkonna vanimaks tänavaks on 1345. aastal rajatud Tallinna joogiveekanali äärde kujunenud Veerenni tänav. Püsiv hoonestus sellesse piirkonda tekkis alles 1870. aastatel. Siin on tegemist ühe esimese piirkonnaga, mis 1920. aastatel tervikliku planeeringu osaliseks sai. Asumi omapära määravad mitmed 1920. aastate I poolel riikliku ehituslaenuga püstitatud ansamblid.

Loe lähemalt

Veerenni miljööväärtuslik ala

 

Viimati muudetud: 01.11.2018