Tallinna uus ehitusmäärus

Alates 1. novembrist kehtib Tallinnas uus ehitusmäärus, mis koostati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eestvedamisel koostöös linna asutuste, arhitektide-, projektbüroode- ning ehitusettevõtjate liidu esindajatega.

Määrus võimaldab lühendada detailplaneeringute menetlemise aega, muudab planeerimismenetluse lihtsamaks ning paremini jälgitavaks. Ehitusmääruses täpsustatakse muuhulgas mõisteid, planeeringumenetluse etappe, avalikkuse kaasamist ning kooskõlastuste ja arvamuste esitamist, sätestatakse ajutiste ehitiste ehitamise ning projekteerimistingimuste avalikustamise kord ning korrastatakse ehitiste, ehitamise ja ehitusjärelevalvega seonduvaid sätteid.

Amet menetleb aastas umbes 300 detailplaneeringut. Seni võttis kuni poole planeeringu koostamisele kuluvast ajast eskiisi koostamine ja menetlemine. Uue korra järgi loobutakse dubleerivast eskiisimenetlusest, mis võimaldab planeeringu menetlusaega märkimisväärselt lühendada. Selle asemel tuleb planeeringu koostamise algatamiseks esitada vastav ettepanek ja lisada lahendusskeem, mis peab andma ülevaate kavandatavast linnaruumilisest lahendusest Skeem esitatakse krundiplaanil või Tallinna aluskaardil ning sellel näidatakse ligikaudsed hoonestusalad, kavandatava hoonestuse kõrgus/korruste arv ning muud kavandatava eripära kajastavad parameetrid.

Olulise muudatusena toimub detailplaneeringute esitamine, menetlemine ja kooskõlastamine nüüd elektrooniliselt. Menetlustoimingud ja nendega seotud dokumendid registreeritakse Tallinna Planeeringute registris (TPR), mis tagab protsessi parema jälgitavuse ja läbipaistvuse. Samas ei loobuta veel täielikult paberkaustadest, need on kasutusel planeeringu  avalikul väljapanekul, avalikustamisel ja aruteludel.

Planeeringu menetlemine toimub ameti kaudu. Amet korraldab detailplaneeringule arvamuste küsimise ja planeeringu kooskõlastamise. Ametil on õigus hinnata arvamuste ja kooskõlastuste põhjendatust ja kooskõla õigusaktidega ning otsustada nendega arvestamise üle planeeringu edasise menetluse käigus, mis annab küll suurema otsustusõiguse, kuid paneb ka suurema vastutuse. Samas nõuab planeeringu kiirem menetlemine ka planeerijalt eeltööd ja põhjalikkust. Planeerimine on kümneid isikuid hõlmav protsess ning sujuva menetlemise huvides peavad nii amet kui planeerija tegema koostööd linna- ja riigiasutustega, planeeritava maa-ala elanike ja neid esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega, võrguvaldajate kui ka teiste huvitatud isikutega.

Planeeringute elektrooniline menetlemine loob tallinlastele varasemast paremad võimalused planeerimisprotsessis osalemiseks, sest kogu protsess on algusest lõpuni jälgitav interneti vahendusel igas maailma punktis ning kogu informatsioon on kättesaadav ühest kohast. Kohalike kogukondade võimalikult varane kaasatus aitab juba planeeringu koostamise alguses välja selgitada erinevate huvigruppide soovid ja ootused, aga ka võimalikud vastuseisud ning kitsaskohad, millele protsessi algjärgus on kindlasti lihtsam lahendusi leida.

Uuenenud menetlusprotesside joonised on kättesaadavad siit.

 

Viimati muudetud: 01.11.2012