02.05.2018

Tallinna linn toetab Kaasani kiriku restaureerimist 180 000 euroga

Tallinna Jumalaema Sünni kiriku (Kaasani kirik) preester Victor Melnik ja Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart sõlmisid laupäeval, 28. aprillil lepingu, mis näeb ette kiriku restaureerimiseks linnaeelarvest kokku 180 000 euro eraldamise. Plaani järgi lõpevad restaureerimistööd 2021. aastaks.

„Kaasani kirik on väga tähtis mitte ainult õigeusklike kogukonna jaoks, vaid Tallinna ajaloo ja kultuuri jaoks üldiselt,“ ütles Kõlvart. „Tallinna Jumalaema Sünni kirik saab kolme aasta pärast 300-aastaseks, see on vanim sakraalne puitehitis Tallinnas. 1943.-1945. aastatel teenis siin salmilauljana metropoliit Kornelius.“  

Eelmisel aastal eraldati kiriku restaureerimiseks linna eelarvest 50 000 eurot, mille eest remonditi kiriku torn ja katused. Käesoleval aastal pöördus Tallinna Jumalaema Sünni Kogudus uuesti Tallinna linnavalitsuse poole palvega toetada kiriku restaureerimistööde jätkamist ning kirikule eraldatakse sihtotstarbeliselt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eelarvest toetuseks 180 000 eurot. 

Summa on ette nähtud kiriku kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks ning kiriku interjööride ja kunstimälestiste restaureerimiseks.

Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirik püstitatud 1721. aastal, mil Põhjasõda Uusikaupunki rahulepinguga lõppes. Pärimuse järgi pühitseti kirik 21. septembril, Jumalaema Sünni Pühal, mis andis pühakojale ka nime. Kui Peterburist toodi kirikusse Kaasani Jumalaema ikooni koopia, lisandus kirikule teine nimi — Kaasani kirik. Rajamise järel kasutasid kirikut kuni Esimese maailmasõjani vene sõjaväelased. Pärast sõjaväelaste lahkumist linnast ja Eesti iseseisvumist muutus Kaasani kirik 1919. aastal lihtrahva kogudusekirikuks.

Kirik pole säilinud algsel kujul. Kõige varasemad kirjalikud allikad remontide ja ümberehituste kohta pärinevad 1835. aastast. 1859. aastal toimunud kiriku tehnilise seisundi hindamisel kaaluti koguni selle lammutamist ja asendamist kivikirikuga. 1866. aastal piirduti siiski ulatuslikuma remondiga, mis lihtsustas kiriku senist väljanägemist – kellatorn ja selle kiiver ehitati ümber ning pikihoone kaheksatahulise harjatorni bütsantsipärane kuppel redutseeriti matsakamaks sibulkupliks (teistel andmetel ehitati harjatorn ümber alles 1891. aastal). Kapitaalsete konstruktiivsete muudatustega kaasnes interjööride ümberkujundamine. Kuna ehitati uus kupli konstruktsioon, on tõenäoline, et sellest ajast pärinevad ka rikkalikud lae- ja seinamaalingud. 1866. aastal telliti kirikule ka uus ikonostaas. Kirikut remonditi veel 1892.-1893. aastal ning on arvatud, et seina- ja laemaalingud võivad pärineda ka sellest ajast. Hilisemal ajal on kirikut vähemal määral ümber ehitatud ja remonditud.

1944. asta märtsipommitamises hävis suur osa Sibulaküla ja Keldrimäe hoonestusest, mille järel koostatud üldplaneering nägi ette piirkonna ulatusliku ümberkujundamise. Vanalinnast lähtuvaid radiaalseid tänavaid tuli täiendada ringteedega, mis loodi olemasolevate tänavasihtide maksimaalse ärakasutamisega. Ringtänav ehitati välja alles 1970. aastate keskel seoses XXII olümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas 1980. aastal. Selleks lammutati Liivalaia, Kaasani jt tänavate ääres 1974. aastal kümneid puitmaju ning Kaasani kiriku piirdeaed. Linnapildist kadus Kaasani tänav.